EKA rahvusvahelise elurikkuse aasta üheksas sõnum: Euroopa rannikualade säästev areng ja kaitse
Saada sõbrale
Prindi artikkel
Euroopa rannikualad kannatavad järjest enam erosiooni, saastatuse, kliimamuutuste, linnastumise ning kasvava turismi all. Kogu ökosüsteem – mitte ainult loodus, vaid ka majandus ning inimeste heaolu – on järjest suuremas ohus. Euroopa Keskkonnaagentuur (EKA) on võtnud rannikualadel asuvad ökosüsteemid ning neid mõjutavad tegurid lähema vaatluse alla.
Mõningatel juhtudel on piirkonna ülearendamises süüdi regiooni kaunis loodus. Mis iganes selle põhjuseks ka pole, fakt on, et peaaegu pool Euroopa Liidu mereäärsete riikide elanikest elab rannikualadel. Seal asuvad elamud, töökohad, tööstused, puhkekeskused ning turistide meelispaigad. Samas on rannikualade laguunid, liivarannad, paljandikud, niidud ning jõesuudmed koduks arvutule hulgale liikidele, millest paljud on aga nii Euroopa toidulaua kui majanduse alustaladeks.
Sarja „EKA 2010. aasta 10 sõnumit“ üheksas teadaanne – rannikualade ökosüsteemide hinnang – tutvustab rannikualade elurikkuse seisundit ning uurib sealsete ökosüsteemide halvenemise põhjuseid.
Rannikualad on ühenduslüliks maa- ning merekeskkonna vahel ning seetõttu on nad kahepoolse surve all. Jätkusuutlik ning säästev rannikualade kasutamine on võimalik üksnes lõimitud lähenemise korral, mida koordineeritakse nii globaalsel kui regionaalsel tasandil, võttes arvesse nii maa kui mere sotsiaal-majanduslikku reaalsust.
Ülevaade rannikualade elurikkuse seisundist:
Rannikualade ökosüsteemide peamisteks muutjateks on erosioon, lokkav linnastumine ja turism ning metsade ja veekogude ebaökonoomne haldamine.
Erosiooni peamiseks põhjuseks on jõgedele ehitatud tammidest tulenev sete.
Pool Euroopa rannikualade märgalast (umbes 4500 km2) kaob kliimamuutustest põhjustatud meretaseme tõusu tõttu. Juba praeguseks on umbes 10% Euroopa rannikust ümbritsetud kaitserajatistega.
Kliimamuutused hakkavad tõenäoliselt mõjutama jõevoolu ning rannikul asuvate märgalade liigirikkust. Kõrge veetemperatuur võib kõigutada tasakaalu pealetungivate võõrliikide kasuks.
Aastail 1999-2000 olid Vahemere rannikul asuvad märgalad püsiva linnastumise surve all, eriti Hispaanias ning Lõuna-Itaalias.
Vee kõrge nitraadi- ja fosfaadisisaldus paneb vohama pruun- ja rohevetikad. Seeläbi kasvav hapnikutase vees aga hävitab ülejäänud merefloorat ning on ohtlik inimeste tervisele.
Liiva ja kruusa kasvav kaevandamine rannikualadel, samuti liigsuur kalapüük mõjuvad samuti halvasti rannikualade ökosüsteemidele.
04.11. Keskkonda tuleb vaadelda tervikuna
25.02. Keskkonnateabe Keskus andis välja aastaraamatu "Mets 2009"
23.02. Keskkonnateabe Keskus andis välja Eesti metsandust tutvustava interaktiivse cd-plaadi
28.12. Ilmus e-raamat "Eesti keskkonnaseire 2009"
22.11. Algas üleeuroopaline jäätmetekke vähendamise nädal
10.11. Avatakse Emajõe vanajõed
21.09. Loodusvaatluste andmebaas uues kuues
09.08. EKA rahvusvahelise elurikkuse aasta kaheksas sõnum
12.07. Projekt „Lenduvate orgaaniliste ühendite heitkoguste arvutamine hajussaasteallikatest“
12.07. EKA rahvusvahelise elurikkuse aasta seitsmes sõnum
Bioneer soovitab:
