laupäev 21. jaanuar

Eestisse kavandatakse 1 miljardi euro suurust tööstusinvesteeringut

12.jaanuar 17, neljapäev Saada sõbrale Prindi artikkel
Eestisse kavandatakse 1 miljardi euro suurust tööstusinvesteeringut
Pildid: Janek Jõgisaar

Eestipoolese algatusega investorite grupp peab plaane tänapäevase ja keskkonnasõbraliku puidurafineerimistehase ehitamiseks Eestisse. Tegu oleks ca 1 miljardi euro suuruse investeeringuga, mis teeks sellest seni läbi aegade kalleima tööstusinvesteeringu Eestis. Valminuna oleks tehas kõige modernsem kogu Euroopas.

Tehase poolt loodavaks lisandväärtuseks plaanitakse 210–270 miljonit eurot, mis moodustaks hinnanguliselt 1,1-1,4 protsenti Eesti 2015. aasta SKPst. Võrreldes praegu Põhjamaadesse väljaveetava toormaterjaliga väärindaks tehas puidutooret 4-5 korda kõrgemalt.

100 protsenti Eesti taustaga ja metsandusalal kogenud investorite huve esindavat ettevõtet juhivad metsatööstussektori ekspert Margus Kohava ja rahvusvahelise metsatööstuse kogemusega Aadu Polli.

Puidu rafineerimistööstuse presentatsioon

Margus Kohava sõnul oleks tehase rajamisel positiivne mõju kogu regiooni metsandussektorile ja Eesti majandusele tervikuna. “Tehas suurendaks Eesti eksporti 250-350 miljoni euro võrra aastas, kusjuures toodete ekspordi koguväärtus kasvaks 2-3 protsendi võrra. Tehase ehitamise tulemusena tõuseks kogu Eesti töötleva tööstuse sektori keskmine lisandväärtus töötaja kohta 7-9 protsenti," selgitas Kohava.

 Tehas looks ligikaudu kakssada oskustöökohta pealinnast väljaspool ja lisaks tekiks 500 - 700 töökohta tehast teenindavas väärtusahelas. Esialgu planeeritavale tehasele kindlat kohta valmis mõeldud ei ole. Kuna ettevõtjatel on kavas kasutada ka välismaist toorainet (ettekandes mainiti Põhja - Lätit,) siis on eelistatav tehase asutamispiirkond Lõuna-Eesti, ideaalina nähtaks sellena Valgamaad, kuid mingit kindlat kontseptsiooni tehase asukoha osas tegelikult veel paigas ei ole.

Sellest saaks unikaalne uue põlvkonna puidurafineerimistehas Eestis, kus toodetaks keskkonnasõbralikul viisil taastuvtoormest tooteid, sh tselluloosi ja erinevate biotoodete jaoks hemitselluloosi ning ligniini, samuti rohelist energiat. Tehas toodaks pidevalt ja stabiilselt 25 protsendi võrra rohkem taastuvenergiat, kui ise tarbib. Taastuvenergiast toodetud elektri tootmine suureneks Eestis 34-45 protsenti.

Küsimusele, milline tehnoloogia tööstuses kasutusele tuleb, osati öelda vaid Parim Võimalik Tehnoloogia. Esialgselt ei ole tehase ehitamise osas midagi konkreetset paika pandud peale tegevusvaldkonna - puidu rafineerimine ja umbkaudse investeeringu suuruse - miljard eurot.

Tehase rajamise asukoha eelduste hulka kuuluvad maatükk pindalaga 100 hektarit, paiknemine toorme hankepiirkonna keskel, toimiva maantee- ja raudteevõrgustiku olemasolu, juurdepääs keskkonnasäästlikku majandamist võimaldavale mageveeressursile ja kohalik oskustööjõud.
Puidu rafineerimistööstuse presentatsioon

Esialgse prognoosi kohaselt alustaks tehas tootmist 2022. aastal. Tootmisvõimsuseks planeeritakse kuni 700 000 tonni aastas. Tooraineks kasutataks aastas hinnanguliselt ligikaudu 3 miljonit kuupmeetrit paberipuitu ja puiduhaket, mida praegu 4-5 korda odavamalt Eestist välja viiakse. Puit pärineks peamiselt Eestist, kuid vajadusel ka Lätist ja Leedust.

Oskustööjõu kohapealt loodetakse tehase ehitusega paraleelselt toimuvale väljaõppele. Siiski on vaja paari spetsialisti ajutist palkamist välismaalt, siin all mõeldakse Skandinaaviamaid.

Projekti teostatavust analüüsitakse tihedas koostöös erinevate Eesti ametiasutuste ja tunnustatud teadusekspertidega. Kohava rõhutas, et investorid soovivad tihedat koostööd avalikkusega. “Meie jaoks on äärmiselt oluline teha konstruktiivset koostööd kõigi huvirühmade, teadusringkondade ning võimalike kaasinvestoritega, et tehase ehitus, tehnoloogia ja käitamine vastaks kõigile keskkonnanõuetele, oleks sotsiaal-majanduslikult kestlik ja kooskõlas Eesti ühiskonna huvidega,” rääkis ta.

Kohava lisas veel: "Kui Eesti ühiskond leiab, et sellist tehast siia ei tule, siis seda ka ei tule." Samas pole välistatud ka tehase rajamine Lätti.

Enne investeerimisotsuse tegemist veenduvad projekti algatanud investorid, et kavandatava puidurafineerimistehase rajamine on kooskõlas kõigi keskkonnanõuetega.

Projekti algatanud ning uuringu- ja analüüsietappi rahastavad investorid esindavad 100 protsenti Eesti kapitali. Hilisemas faasis kavatsetakse positiivse investeerimisotsuse korral kaasata strateegiline investor ja/või finantsinvestor. Projekti finantseerimisel eeldatakse rahvusvaheliste pankade sündikaadi osalemist. Ühe võimalusena kaalutakse ka raha kaasamist kohalikult kapitaliturult.

Ehitustööde mahte arvestades võib eeldada välismaiste ja kodumaiste ehitusettevõtjate konsortsiumi moodustamist üldehitustööde läbiviimiseks.

Planeeritava tehase investorite gruppi kuuluvad Aimar Varula, Arvo Türner, Heiki Vahermets, Peedo Pihlak, Toomas Mets ja Virko Lepmets (OÜ Combiwood), Peeter Mänd (Ivard OÜ), Kaido Jõeleht (Kaamos Group), Jüri Külvik (Lemeks Grupp), Mati Polli (Tristafan OÜ) ja Tiit Nilson (Woodwell).

Projekti nõustajate hulka kuuluvad puidurafineerimisvaldkonna rahvusvaheline ekspert Daniel Paalsson, konsultant makromajanduslikes küsimustes professor Urmas Varblane, advokaadibüroo Raidla Ellex, Eesti Rakendusuuringute Keskus CentAR ja Kommunikatsioonibüroo JLP.







Telli nädalane tasuta kokkuvõte Bioneeri olulisematest uudistest!