Ökoloogiline jalajälg ⁽¹⁾

11.märts 08, teisipäev Saada sõbrale

Sõbra e-mail: *
Sinu nimi:
Sinu e-mail:*
Teade:

Prindi artikkel

Kõik meie otsused ja teod mõjutavad ümbritsevat keskkonda. Arenenud riigid on harjunud kulutama kordi enam, kui hädapäraselt vajalik on. Inimestena kasutame koduplaneedi ressursse veerandi võrra kiiremini, kui maakera taastumisvõime lubaks.  Teiste sõnadega, me tarbime ühe aastaga sama palju, kui tohiksime kulutada aasta ja kolme kuuga. Selline elustiil ei ole jätkusuutlik. Inimkond ületas maakera taastumisvõime piiri 1980. aastatel.

Ökoloogilise jalajälje mõiste võeti kasutusele, et hinnata planeedi seisundit ja inimtegevuse mõju sellele. Ökoloogilise jalajälje arvutuste aluseks on maakera pind, kui piiratud ressurss, mida mõõdetakse globaalsetes hektarites. See näitab toidu, toodete ja energia tarbimist piirkonnas võrrelduna bioloogiliselt produktiivse maa või mere pindalaga ehk võimalike ressursside hulgaga, mida on vaja tarbimise rahuldamiseks ja elanikkonna tekitatud reoainete absorbeerimiseks.

Lihtsas keeles lahti seletatuna, jagati maakera viljakas pind ära kõikide inimeste vahel ja arvutati välja keskmine, kui palju üksikisikule maapinda jätkuks. Hinnati ka  toodete ja teenuste elutsükliga kaasnevat ruumikasutust.

Maa ökoloogiline jalajälg oli WWF andmetel (1993.a) 14,1 miljardit globaalset hektarit ehk 2,2 globaalset hektarit inimese kohta. Samas oli produktiivse maa varu sel aastal kokku 11,2 miljardit globaalset hektarit ehk 1,8 globaalset hektarit inimese kohta.

Ökoloogilist jalajälge saab mõõta erinevatel tasanditel – üksikisik, asula, riik, inimkond. Tänu sellele on  võimalik paremini hinnata ületarbimist.

Ületarbimise komponentidest kasvab kõige kiiremini CO₂ paiskamine atmosfääri: aastatel 1961 kuni 2003 on see suurenenud rohkem kui üheksa korda.

2006.aastal hindas Maailma Looduse Fond Eesti ökoloogilist jalajälge (6,5ha/a – samamoodi elades vajaksime ) 7. koha vääriliseks. Kahjuks olime negatiivses mõttes seitsmendad. Meid edestasid vaid Araabia Ühendemiraadid (11,9ha/a), Ameerika Ühendriigid (9,6ha/a), Soome (7,6ha/a), Kanada (7,6ha/a), Kuveit (7,3ha/a) ja Austraalia (6,6ha/a). Naaberriikidest Leedu oli 24.kohal (4,4ha/a) ja Läti oli 44.kohal (2,6ha/a).

Sarnased artiklid:
* Ökoloogiline jalajälg
* Ökoloogiline jalajälg näitab tarbimise tegelikku mahtu
* Eesti ökoloogiline jalajälg ei tee meile au