Eestimaa lõunapoolses sopis ei vaja Haanimiihhi nõvvokoda ilmselt enam erilist tutvustamist. Nõvvokoda on vabatahtlik ühendus, mis koondab põlise Haanimaa väärtusi kandvaid mehi. Haanimiihhi nõvvokua vanem Hollo Agu ütleb, et ühiste tegemiste eesmärk on lihtne ja samal ajal ka raske. “Soovime aidata kaasa rikka pärandkultuuri ja sügavalt juurdunud traditsioonidega Haanimaa uuele ärkamisele,” lausub ta.

Teadmised elust enesest

Haanimiihhi nõvvokoda kogub ja jagab kogemusi, et elus hoida ja edendada omatarbelist majapidamist, haani keelt ja kombeid, käsitööd ning traditsioonilist elulaadi. Nõvvokoda panustab ka loodushoiule ja pühade paikade hoidmisele ning taastamisele.

Nõvvokua ühe eestvedaja Vodi Alvari sõnutsi on suunaks võetud noorte kaasamine läbi erinevate tegevuste. “Oleme aidanud lastele-noortele tutvustada ja taas ausse tõsta Haanimaa põliskultuuri ning elulaadi,” selgitab ta. Nõvvokoda on sisse kõndinud ka Haanimaad tutvustava matkaraja (Imärada ehk Emarada).

Põnev legend loomisest

Nõvvokua eestvõttel sündis mõne aasta eest unikaalne teos “Legend Haanimaast ja Ilmasambast”, mis esitleb esmakordselt ilmamuna sümbolist kantud Haanimaa saamislugu kunstnik Epp Margna poolt võimsatele saareplankudele kantud tervikliku taiesena. Nii mõnigi on märganud ka nõvvokua püstkoda ehk pinokoda. Meeste enda tehtud rändavat pinokoda võis suvel lisaks Haanimaale kohata Vastseliina puupäevadel, Võru ja Viljandi folgil, Seto Kuningriigis ning mujalgi.

Head suhted põlisrahvastega

Nõvvokua tegevus on laienenud aasta-aastalt. 2005. aasta juulis sõlmisid Haanimiihhi nõvvokoda ja Seto Kuningriigi kroonikogu delegatsioonid kahe muistse naabri Setomaa ja Haanimaa vahel koguni vastastikuse tunnustamise pakti. Tegemist oli ajaloolise sündmusega, sest sellest ajast peale on põliste alade Setomaa ja Haanimaa vahel sisse seatud ametlikud suhted kirjalikult fikseeritud. Nõvvokoda on alustanud lähemate suhete sisseseadmiste ka liivlaste ning teiste põlisrahvaste esindajatega.