Kogukonnateenus aitab kaasa kogukonna arengule ja töökohtade loomisele. Tavaettevõtluses pakutavast teenusest erineb see just pakkumise põhjuse poolest – lähteks ei saa olla kasumi taotlemine.

Kogukonnateenust tuleks pakkuda piirkondades ja valdkondades, kus tururegulatsioon ei toimi, ise tehes on odavam või on välja selgitatud puuduv lüli tootmise-turustamise protsessis.

Eesti Külaliikumise Kodukant algatatud projektide kaudu on Eestis juba viimased viis aastat aktiivselt ärgitatud külasid kogukonnateenuseid pakkuma ja nende kaudu ongi seltsid suutnud küladesse tuua lisaressurssi, pakkuda osaajalist tööd kohalikele inimestele ja lahendada külades esinevaid probleeme. Järgnevad näited pärinevadki Kodukandi projektidest väljakasvanud ja edukaks osutunud teenustest.

Prügivedu, külamaja, kalmuhooldus

Soometsa külas Pärnumaal asuti kogukonnateenusena korraldama prügivedu, sest suured autod ei pääsenud majapidamisteni. Külaselts otsustas sõlmida prügifirmaga otselepingu ja soetati neli suurt konteinerit, kuhu külarahvas oma prügi toob. Teenuse pakkumine ei too seltsile rahalist tulu, elanikelt küsitakse tasu kulude katteks. Tänu ühisele korraldusele tuleb ka hind madalam, kui see oleks igal perel eraldi. Lisainfo www.soometsa.ee.

Praegu on Eestis üle 250 külamaja, mida seltsidel tuleb osaliselt või täies mahus ülal pidada. Enamasti on külamajad hajaasustusega piirkondades ainukesed keskused, mis pakuvad piirkonna elanikele teenuseid ja võimaldavad koostoimetamist. Üheks väga tubliks näiteks on Ida-Virumaal Vadis tegutsev külamaja. Lisaks kultuuriteenustele, matkade ja kokkutulekute korraldamisele pakub selts ka matuseteenust. Sisuliselt minnakse appi lähedase kaotanud külaelanikule, aidatakse korraldada matused, peielaud ja mis ehk kõige olulisem – ollakse kogukonnaga toeks.

Kinksi Küla Selts Läänemaal on välja arendanud kalmuhoolduse Karuse kalmistul. Seltsi esindaja Eha Kukke sõnul kasvas teenus justkui iseenesest. Ikka helistati ja küsiti, kas Eha paneks kalmul küünla põlema või kastaks lilli, eriti vajavad abi kaugemal elavad sugulased.

Hooldustöid teevad kõik seltsi liikmed nii, kuidas on aega ja võimalust. Hinnakirja töötatakse alles välja, kuid ega siingi kasumit loodeta – eelkõige peavad kulud kaetud saama. Vaata www.kinksi.ee.

Murru Küla Selts Pärnumaal pakub oma külamajas toitlustust teadaolevalt Eesti ainsas külaseltsi peetavas tervisekaitse poolt tunnustatud köögis. Lisaks pakutakse koolituste ja ürituste korraldamise teenust. Evelin Kuslapi sõnul pole piirkonnas lihtsalt ühtegi avalikku söögikohta ja äriettevõttele ei tasu investeeringud ära. Tulevikus on kavas pakkuda ka taluperenaistele võimalust külaköögis oma hoidised sisse teha ning avada kohalik pagaritöökoda. Muidu ju maal sooja saia ei saa. Loe www.suiguseltsimaja.ee.

Kas on vahet külaturismil ja tavaturismiteenusel? On, kui turismiteenus põhineb kogukonna vajadustel ja kaasamisel. Näiteks pakub Maarja-Magdaleena Maarahva Selts teenust “Elujõud loodusest”, kus tutvustatakse ravimtaimi, erinevaid teesegusid ja maitsetaimi. Viibitakse püramiidi all ning vaikuse toas. Teenuse ettevalmistajateks ja pakkujateks on muide piirkonna eakad.

Seltsi esinaine Tiia Pärtelpoeg põhjendas teenuse käivitamist just vajadusega kaasata eakaid, et tagada nende parem hakkamasaamine, enda vajalikuna tundmine ja võimalus jagada oma teadmisi teistega. Just see teebki teenusest kogukonnateenuse.

Vaata www.maarja-magdaleena.tabivere.net.

Sotsiaalne iseloom

Kogukonnateenused võivad tihti olla sotsiaalse iseloomuga. Teenuse pakkujal on oluline endale selgeks teha, kas tema idee kuulub avalike teenuste alla, mida peavad korraldama ja rahastama omavalitsused.

Sadala külaseltsi esindaja Margit Avi tõi oma külast välja eakate jututoa, kus käiakse koos suhtlemas ja ühisüritusi korraldamas. Valla pakutavad teenused on kättesaadavad eelkõige keskustes, seega jääbki kohapealse korraldamine külaseltsile. Samuti korraldab selts kohvikut ning pidulaudade katmist ja koristamise teenust, mis ettevõtjale oma vähese kasumlikkusega huvi ei paku, kuid annab seltsile võimaluse leida inimestele osaajalist rakendust.

Seega võib kogukonnateenus olla mis tahes valdkonnast, peaasi, et lähtutaks kogukonnast ning teenust ei pakuta kasumi eesmärgil. Mida täpselt pakkuda, tuleb igal seltsil ise otsustada. Selleks on mõistlik uurida kogukonna vajadusi ja soove, teisalt aga koguda erinevaid ideid ning vaadata, mida juba tehtud on.

Põhjusi, miks selts võiks pakkuda teenuseid, on mitu: kindlustada maaelanikele, eriti pensionäridele elamisväärsem elu, luua ja säilitada maal töökohti, suurendada turvalisust koduses olmes või vähendada mahajäämust elukvaliteedis (võrreldes keskustega). Loetelu ei ole lõplik, seda võiks iga külaselts ise arutada ja tuua enda jaoks olulisi põhjendusi teenuse pakkumise alustamiseks.

Kogukonnateenuseid

• Turule jõudmiseks on vaja korraldada talunike toodete otseturundust, mitmes piirkonnas on algatatud kaubaringid ka vajaliku toimetamiseks külaelanikeni
• Turismisektoris piirkonna külgetõmbejõu suurendamine: vaatajaskonda kaasavate näidendite lavastamine ja läbiviimine, loodusradade rajamine ja tähistamine jm
• Küla- ja päevakeskuste majandamine
• Eakate päevahooldus
• Ühise transpordi korraldamine
• Ühiskommunikatsioonide majandamine (vesi ja kanalisatsioon, internetiühendus, prügimajandus, side, maaparandus jm.)

Lisa loe www.kodukant.ee.