Energiamärgis toob välja hoone energiatarbimise ruutmeetri kohta ning määrab selle põhjal hoonele energiaklassi. Energiatarbimise määramiseks analüüsitakse energiakogust, mida hoones igapäevaselt tarbitakse. Eelkõige vaadeldakse küttena, elektrina ning vee soojendamiseks kuluvat energiat. Seega viitab hoone energiaklass hoone kasutamiseks kogu kuluvale energia hulgale.

Kõige kõrgemat energiaklassi markeerib energiaklass A, kõige madalamat aga H (eluhoonete puhul G). Mida kõrgem on energiaklass, seda vähem kulutab maja energiat ning seda soodsam on hoone ülalpidamine maja elanike jaoks.

„Täna peab uue kortermaja minimaalne energiaklass olema vähemalt C, täielikult renoveeritava korterelamu energiaklass aga D. Seni väljastatud märgised näitavad seevastu, et rohkem kui 60% korterelamutest kuulub E või sellest veelgi madalamatesse energiaklassidesse. Seega on kortermajade korrastamisel võimalik saavutada märkimisväärset energia- ja rahasäästu,“ selgitas Marja-Liisa Alop, Eesti Energia energiasäästu tootejuht Ehitisregistrisse kantud andmete tähendust.

„Korteriühistute huvi energiamärgise taotlemise vastu on selges kasvavas trendis. Seda seetõttu, et ligi 70% eestimaalastest elab kortermajades ning iga müügi- või üüritehing eeldab täna energiamärgise olemasolu,“ selgitas Alop. „Energiaklass on kiirpilk hoone ülalpidamiskuludele,“ lisas ta.

Kõrgemad energiaklassid A, B ja C moodustavad täna vaid ligi 8% kõigist korterelamutele väljastatud energiamärgistest. Paljud neist on uued hooned.

Energiamärgis on kohustuslik kõigile uutele või täielikult renoveeritavatele hoonetele ja korteritele, mida soovitakse müüa või üürile anda. Lisaks on energiamärgis kohustuslik suurematele avalikele hoonetele. Hoonetele omistatud energiamärgistega saab tutvuda Ehitisregistri internetikeskkonnas aadressil www.ehr.ee.

Kokku on Eestis energiamärgiseid väljastatud rohkem kui 5200 hoonele, nendest pea 3900 on korterelamud.