Stressitestid, mille tegemiseks andis tõuke Jaapanis Fukushima tuumajaamas toimunud õnnetus, hindavad tuumajaamade vastupidavust nii looduslikele kui inimtekkelistele hädaolukordadele (mh ka terrorirünnakutele). Eraldi käsitletakse üldisi terrorismi ning muude kuritahtlike rünnakute vastaseid ennetusmeetmeid.

Test viiakse läbi kolmes osas: esmalt vastavad tuumajaamade operaatorid küsimustikule ning kirjeldavad jaama käitumist hädaolukorras, väiteid tuleb toetada tehniliste andmetega. Seejärel peavad liikmesriikide pädevad asutused kontrollima tuumajaamade kohta esitatud infot ja selle usaldusväärsust ning koostavad riiklikku aruande. Kolmanda sammuna vaadatakse riiklikud aruanded läbi Komisjoni esindaja ning ENSREGi liikmetest koosneva meeskonna poolt. Viimast sammu peetakse kõige uuenduslikumaks.

Samas ei ole selgust selles osas, mis saab tuumajaamadega, mis stressitestis „läbi kukuvad“. Üksikute jaamade osas meetmete võtmine jääb vastavalt kokkuleppele riikide ülesandeks, seega on põhimõtteliselt võimalik, et ka testi ebaedukalt läbinud tuumajaamad jätkavad tööd.

Allikas:Euroopa Komisjon / Keskkonnaõiguse Keskus

Vt ka Euroopa Komisjoni vastuseid küsimustele tuumajaamade ohutuse hindamise kohta (inglise keeles)