Eesti energeetikasektorit ähvardab inseneride põud
Saada sõbrale
Prindi artikkel
Tartu Ülikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskuse RAKE ja Poliitikauuringute Keskuse Praxis poolt ühiselt läbi viidud energeetikasektori tööjõuuuringust selgub, et Eesti energeetikasektoris jääb praeguste trendide jätkumisel kümne aasta jooksul puudu ligi 1000 kõrgharidusega spetsialisti.
Pensionile siirdumise või hõivest lahkumise tõttu vajab järgmise 10 aasta vältel energeetikasektoris asendamist 6100 töötajat ehk 30% 2010. aastal energeetikasektoris hõivatuist. Kui insenerihariduse omandanute hulk ja/või nende energeetikasektorisse tööle siirdumine järgmise kümne aasta jooksul oluliselt ei muutu, on 10 aasta perspektiivis oodata energeetikaalase kõrgharidusega spetsialistide nappust ning kutseharidusega koolilõpetajate ülejääki sektoris, teatas Tartu Ülikool.
„Kõrgharidusega uusi töötajaid napib ennekõike kaevandamise ja rikastamise erialadel, kus seniste trendide jätkumisel jääb katmata 88% täiendavast tööjõunõudlusest,“ märgib uuringu üks autoreist Tartu Ülikooli professor Raul Eamets. Andmed näitavad, et kõrgharidusega spetsialistide puudujääki on oodata ka teistel energeetikasektori võtmeerialadel nagu elektroonika ja automaatika, elektrotehnika ja energeetika ning mehaanika.
Uuring toob esile, et energeetikaalast haridust pakkuvate koolide hinnangul piirab tööjõuvajaduse rahuldamist ka erialade madal atraktiivsus, vähene konkurents õppekohtadele ning kõrge õpingute katkestajate hulk. Õpingute katkestamine on sageli seotud eriala keerukusega, kuid ka õppijate tööleasumisega ning suutmatusega tööd ja õpinguid ühildada.
Projekti üldkoordinaatori Raul Eametsa sõnul oleks üks lahendus tekkinud olukorrale kutsehariduse lõpetanute sujuvam suundumine (rakendus)kõrgharidusse, teisalt tuleks kindlasti kasuks ka reaalainete populaarsuse tõstmine gümnaasiumis.
Praxise projektijuhi Katrin Pihor hinnangul on võtmeküsimuseks tööjõuprobleemi lahendamisel koolilõpetajate teadmiste ja oskuste rakendamise võimekus: „Tööturul edukalt toime tulevate inseneride kompetentsid ei piirdu täna enam tehniliste teadmistega. Inseneridelt oodatakse juhtimisoskust, finantsplaneerimist, IT lahenduste tundmist, ettevõtlikkust. Neid teadmisi on kõige otstarbekam omandada praktiliste harjutuste käigus“. Pihor rõhutab, et praktiline töökogemus tuleb tulevasele insenerile kasuks vaid siis, kui ta töötab erialasel tööl, mitte näiteks pitsapoisina. Seega on oluline kõrgkoolide ja ettevõtete koostöö praktiliste kogemuse vahendamisel ja integreerimisel inseneriõppesse.
Uuringu tellijaks oli Eesti Elektritööstuse Liit. Uuringut finantseeris Tarkade Otsuste Fond (Euroopa Liidu sotsiaalfondi ja Eesti Vabariigi kaasrahastamisel elluviidav programm) ning Eesti Elektritööstuse Liit.
14.03. Tartu Ülikool on molekulaarbioloogias ja geneetikas maailma tippude seas
16.02. TÜ matemaatika-informaatikateaduskonna dekaaniks sai prof Tõnu Kollo
01.02. Lapsevanemad otsivad Tartu Waldorfkeskuse rajamiseks raha
16.11. Kutse aruteluhommikule „Keskkonnaküsimused meedias”
10.11. Matemaatika arendab loovust ja aitab lahendada igapäevaprobleeme
08.11. Paljudel omavalitsustel puudub ülevaade kõikide õpilaste koolikohustuse täitmise kohta
06.10. Ministeerium soovib omavalitsustelt selgust 2958 koolikohustust mittetäitva lapse kohta
27.09. Energeetikaprojektide rahastamisel on pangad nõudlikud
26.09. HI-viiruse avastaja väisab Tartu Ülikooli
09.08. Startup´ide suvi ülikoolilinnakus
Bioneer soovitab:
elektritsaabtasuta.blogspot.com,
23.aug 2011,
00:54
Peep Põldsamm ütles kuldsed sõnad:
"Eestis peavad tekkima klastrid,mis annavad SKPsse juurde mitte
ühekordse tehinguna nagu Skype,vaid pika-ajaliselt,panustades ka
tööhõivesse.
Lisaks on vaja analüüsida,millistele majandusharudele peaks terve riik õla
alla panema,ning arendama ja looma selleks pikaajalised strateegiad."
Peep Põldsamm:Me pole Skype´ist õppinud.
Äripäev 25.Mai 2011
"Kui küsida,mida on Eesti globaalse äri ülesehitamise kohta õppinud
Skype´ist,siis sellele on üks vastus-nothing!
(mitte midagi)," ütleb Modesat Communicationsi tegevjuht Peep
Põldsamm.
"Seda kasutatakse ainult poliitilises retoorikas ja ta on eesmärgina väga
hea sümbol,aga ärilises kontekstis pole Eesti eriti midagi saanud.See
know-how,kuidas seda äri ja organisatsiooni üles ehitada,kuidas jõuda
toimiva jaotusmehanismi ja brändini,mis strateeegiatega alguses mööda
pandi ja kuidas end parandati,on kõik olemas,aga enamuses eiole see
kahjuks Eestis."
Kasu rohkem kui korraks.
Põldsamm on skeptiline,et sellised edulood nagu Cherry.ee või Rate.ee
Eesti majandusele suures plaanis midagi annavad.
"Kui räägime teadmistepõhisest majandusest,siis Eestis peavad tekkima
klastrid,mis annavad SKPsse juurde mitte ühekordse tehinguna nagu
Skype,vaid pika-ajaliselt,panustades ka tööhõivesse.Samuti ei saa olla iga
hinna eest eraldi eesmärk see,kas ettevõte ise siin asub,vaid et
rahvusvahelisest ärist tekkiv lisandväärtus maanduks Eestisse.Ettevõte
peab asuma seal,kus on majanduslikult otstarbekas."
Intellektuaalomandi kaudu on võimalik välja tulla ka alltöövõtu
ärimudelist."Kui sa seda kontrollid,siis sa võid olla küll väärtusahelas
tagapool,aga tingimusi dikteerid sina.Oleme Modesatis arendanud välja
erinevateks rakendusteks lahendused,patenteerinud tehnoloogiaid ja
müüme neid maailma kõikidele suurtele ja väikestele
telekommunikatsioonisüsteemide tootjatele.Kui nad on meie suhtes valiku
teinud,siis nad meist enam loobuda ei saa." :)))
Riigiametnikud peavad suhtumist muutma.Et Eesti majandusele jalgu alla
saada,peaks riik Põldsammi sõnul
muutma suhtumist ettevõtlusesse."Avaliku sektori juhid on need,kes
vastandavad end erasektorile.Siiamaani ei tegele Eesti välisesindused
meie ettevõtjate huvide esindamisega.Valitseb suhtumine,et see on labane
ja madal ja need on kapitalistide erahuvid.Tuleb aga siia Hiina
delegatsioon,vahetatakse paar minutit visakusi ja siis hakatakse rääkima
sadamast.On majanduslikud huvid ja keegi ei häbene seda".
Teiseks tuleks saada aru,et Eesti majanduse edukuse üks alus on ka
ärijuhtide professionaalsus,mida peaks õpetama palju
paremini."Tundub,et seda pärsib avaliku sektori arvamus,et turg reguleerib
end ise ja ettevõtjad tekivad ise,"märgib Põldsamm.Ärijuhtimise koolitust
peaks tundma juba kogenud keskastme-ja tippjuhtidele,mite
gümnaasiumipingist tulnud noortele.
Lisaks on vaja analüüsida,millistele majandusharudele peaks terve riik õla
alla panema,ning arendama ja looma selleks pikaajalised
strateegiad.Põldsamm leiab,et info ja telekommunikatsioon võib olla
sektor,mis osaliselt päästab Eesti majanduse,sest see ei vaja toorainet
ega tehaseid,aga see ei saa kindlasti jääda ainsaks valdkonnaks.
"Edulugusid tuleb tehnoloogia sektorist kahtlemata,aga näiteks 30%
elanikkonnast ei saaks iialgi inseneriharidust.Midagi peaks olema juures-
Arengufond räägib näiteks tervishoiuteenuste ekspordist."
elektritsaabtasuta.blogspot.com,
23.aug 2011,
00:53
Pole hullu,tuulikute ja päikesepaneelide ehitamiseks pole haridust vaja:
Tuult on inimene oma tegevuste hõlpsustamiseks kasutanud juba aegade
algusest. Tuulest on tehtud elektrit viimased aastakümned. Samal ajal kui
tuuleenergeetika suurtegijad võistlevad maailma suurima tuuliku tootmise
nimel, on pead tõstma hakanud ka väiketuulikute ehitamine. Vaatamata
esmamuljel keerukale ülesandele, on väiketuuliku ehitamine jõukohane
kõigile, kes asja vastu piisavalt huvi tunnevad.
Sellel suvel oli 12 huvitatul võimalus osaleda 4-päevasel väike-tuuliku
ehitamise kursusel. Kõigil osavõtjatel oli võimalus ise proovida erinevaid
tuuliku ehitamisega seotud töid (näiteks puust tuulikulabade voolimine,
vasktraadist mähiste valmistamine, staatori ja rootori vaigu sisse
valamine).
Koolituse tehnilise poole eest vastutasid MTÜ Samsaara juhatuse liikmed
Criss Uudam ja Madis Org, kes on tuuliku ehitamist õppinud nii Shotimaal
Hugh Piggott-i juures, kui ka ise praktiseerinud Eestis. Väikene artikkel
meie külaskäigust Hugh Piggott-i juurde on saadaval
siin:http://www.bioneer.ee/eluviis/okokogukonnad/aid-
11566/V%C3%A4iketuulikute-iseehitamine-%E2%80%93-
%C5%A0otimaalt-Vana-Vigalasse
Kursuse eesmärk – ehitada valmis 1-kilovatise tipuvõimsusega, 3 meetrise
diameetrine tuulik – ka täideti. Kursantide entusiasm ja töötahe viisid
selleni, et see tuulik kursuse viimasel päeval Vana-Vigalas asuvas Pärna
turismitalus ühe moodsa pukktuuliku otsa ka püstitati. Püstitamise päev
juhtus olema keskmiselt tuuline ja seega oli kõigil kaasalöönutel võimalus
vastvalminud tuulikut 400-600 vatise võimsuse juures töötamas näha.
MTÜ Samsaara tahab siinkohal tänada kõiki, kelle kaasabil projekt Tuult
Tiibadesse 2011 edukalt läbi viidi.
Käesolevale lehele haagime lähiajal külge foorumi, kus kõigil kursusel
osalenutel aga ka teistel väiketuuliku iseehitamisest huvitatutel on võimalik
erinevatel teemadel sõna võtta ja informatsiooni vahetada. Samuti on plaan
kaardistada üle Eesti iseehitatud väike tuulikud ja seda infot huvitatutega
kodulehel jagada.
http://www.samsaara.ee/index.php?
option=com_content&view=article&id=77&Itemid=205
