Eesti Pandipakendi tegevjuhi Rauno Raali sõnul kergendab pandipakendite kogumisega seotud kulude katteks kasutatava käitlustasu langus tootjatele ja importööridele seatud koormust. „Võttes arvesse tihedat konkurentsivõitlust turul võib eeldada, et nii mitmegi toote puhul võib antud hinnalangus kajastuda lõpphinnas tarbijale,“ märkis Raal.

„Käitlustasu langetamine sai võimalikuks tänu aasta alguses rahvusvahelisel materjaliturul valitsenud heale hinnatasemele ning lisaks on meil õnnestunud organisatsioonina kulusid kärpida ning täiendavat efektiivsust saavutada,“ sõnas Raal.

Pandipakendi käitlustasu langetamine toimub sel aastal juba teist korda, viimati langesid käitlustasud jaanuaris.

Lisaks käitlustasu langetamisele otsustas Eesti Pandipakendi nõukogu lühendada kuue päeva võrra pandirahade väljamakseid jaemüüjatele, täiendavalt tõsteti erakorraliselt ühekordsekasutusega klaasi kogumise hüvitist.

Eestis on tagastusprotsent võrdväärne Euroopa edukamate taaskasutajatega ulatudes plastpakendi puhul 91%ni, klaaspudelitel 80%ni ja alumiiniumpurkidel 60%ni.

Eesti Pandipakendiga on liitunud 150 tootjat ja importööri ning 1350 tagastuskohta. Eesti Pandipakendi pakendiregistris on registreeritud üle 5000 tootepakendi.

2010. aastal kogus Eesti Pandipakend ja suunas taaskasutusse 114 miljonit plast- ja 16 miljonit klaaspudelit ning 76 miljonit plekkpurki - kokku 206 miljonit pandipakendit. Viimase 6 aastaga on kokku kogutud 1,1 miljardit ühekordsekasutusega joogipakendit.

Eesti Pandipakend on 2005. aastal tootjate ja importööride ning kaupmeeste poolt Pakendiseaduse alusel loodud pakendi taaskasutusorganisatsioon, mille ülesandeks on hallata ja korraldada üle-eestiliselt tagatisrahaga koormatud pakendite kogumist, transporti, sorteerimist, loendamist ja taaskasutamist. Vastavalt pakendiseadusele hõlmab see vee, karastusjoogi, õlle ja lahja alkohoolse joogi plastmass-, klaas- ja metallpakendit.