Kuna reisijate arv tõuseb pidevalt ning kaubavedu areneb kiiremini kui majandus, muutub kaupade transportimine tehnoloogilisest arengust hoolimata üha ebatõhusamaks. Uuringus „Climate for transport change” („Kliima transpordimuutusteks“) ärgitatakse poliitikakujundajaid seadma kõnealuses sektoris kõrgeid, kuid realistlikke eesmärke, käsitledes seejuures transpordinõudlust tõsisel ja erapooletul viisil.

„Olen veendunud, et suudame piirata transpordisektorist tulenevate heidete suurenemise kiiret arengut,” ütleb Euroopa Keskkonnaagentuuri tegevdirektor professor Jacqueline McGlade. „Transporditegevuse piiramata kasvul on liiga palju kõrvalmõjusid — näiteks müra ja õhusaaste — mis puudutavad meid kõiki. See kahjustab tõsiselt ka Euroopa bioloogilist mitmekesisust.”

„ELi transpordipoliitikaga tuleb heidete suurenemise osas midagi ette võtta,” ütleb professor McGlade. „Kui transport ja eelkõige maanteetransport oleksid järginud muude majandussektorite suundumusi, oleksime Kyoto protokollis sätestatud kasvuhoonegaaside heidete alaste eesmärkide saavutamisega mitu aastat tagasi näidanud ülemaailmset eeskuju.”

Aruanne, mis esitati Brüsselis Euroopa Parlamendi kliimamuutuste komiteele, ei piirdu üksnes andmete esitamisega transpordisektori heitkoguste kohta, vaid selles nõutakse ka maakasutuse ja transpordi integreerimist linnaplaneerimisel. EL-15s põhjustavad linnad umbkaudu 80% ummikutega seotud kuludest, mille hulka kuuluvad ka kaotatud töötunnid.

„Transport on liiga kaua olnud globaalse soojenemise ja süsinikdioksiidi heite vastases võitluses n-ö piletita reisija. Valitsustel ja kodanikel tuleb oma lähenemist transpordipoliitikale järsult muuta — kui mitte millegi muu, siis vähemalt oma tervise nimel. Me ei saa jätkata vähem tõhusatele transpordiviisidele privileegide andmist,” räägib professor McGlade.

Tervet ELi hõlmav uuring näitab, et autotootjate vabatahtlik pühendumine sõidukite tõhususe parandamisele ei ole toonud piisavalt kasu. Peale selle langeb pidevalt erasõidukite täituvuse määr. Ligikaudu 12% kogu ELi süsinikdioksiidi heitest pärineb sõiduautode põletatud kütusest.

Kyoto protokolli eesmärgid ei hõlma rahvusvahelist lennu- ja meretransporti, osalt seetõttu, et heite omistamine teatavale riigile on selles valdkonnas keeruline.