Elektri- ja elektroonikaseadmete jäätmed kujutavad endast ELi kõige kiiremini kasvavat jäätmevoogu. Esiteks tuleb arvestada keskkonnale ja tervisele avalduvate tagajärgedega nende seadmete ebaõige käitlemise või kõrvaldamise korral, teiseks kujutab toormaterjalide kadumine endast olulist probleemi.

Raportöör Karl-Heinz Florenzi sõnul kaotame me palju toormaterjali, sest suur osa elektroonikaromudest viiakse ebaseaduslikult Euroopast välja. "Näiteks miljonis mobiiltelefonis sisaldub 250kg hõbedat, 24kg kulda, 9kg pallaadiumit ning 9 tonni vaske."

Praegu toimub üksnes 33% ulatuses elektroonikaromude aruandlus, kogumine ja käitlemine vastavalt direktiivi nõuetele.

Senine kogumiseesmärk 4kg elaniku kohta aastas ei vasta eri liikmesriikides valitsevatele oludele – nii näiteks ületas üks liikmesriik selle eesmärgi juba 2006. aastal enam kui kolmekordselt. Mõnes teises riigis, kus turule tuuakse väga väike kogus elektri- ja elektroonikaseadmeid ning kus turud pole küllastunud, pole vana kogumiseesmärgi saavutamine seevastu võimalik.

Seetõttu on sobivam selline kogumiseesmärk, mis väljendub protsendina teatud aja jooksul sellele turule viidud kogusest. See oleks kooskõlas konkreetse riigi oludega.

"Soovitame koguda 85% liikmesriikide elektroonikaromudest. See on väljakutse, kuid samas realistlik ja oluline sihtmärk."