Kokkuleppe heaks kiitmisega on õigusakt vastu võetud. Liikmesriigid peavad direktiivi üle võtma kahe aasta jooksul.

Raportöör Elisabeth Jeggle (EPP, DE) ütles arutelu käigus saadikutele, et saavutatud kompromiss on hea ning "kui te soovite loomi kaitsta, siis palun toetage seda".

Uus õigusakt kohustab liikmesriikide pädevaid asutusi hindama iga katse mõju loomade heaolule, et edendada alternatiivseid katsemeetodeid ning vähendada loomadele põhjustatavaid kannatusi. Seadus piirab ka ahviliste kasutamist teaduskatsetes, klassifitseerib katsed raskuse alusel ning sätestab eeskirjade täitmise tagamiseks vajalikud kontrollid.

Enam pingutusi alternatiivsete meetodite välja töötamiseks

Kokkuleppe kohaselt peavad liikmesriigid tagama, et võimaluse korral kasutatakse loomkatse asemel alati teaduslikult rahuldavat meetodit või katsestrateegiat, milles elusloomi ei kasutata. Liikmesriigid tagavad, et loomad surmatakse minimaalse valu, kannatuste ja stressiga, samas kui tulemuste teaduslikkus on tagatud

Loomkatsed on lubatud muu hulgas alusuuringuteks, inimeste, loomade või taimede haigustega seotud uuringuteks, ravimiuuringuteks, liikide säilitamisega seotud uuringuteks, ning kõrghariduse ja kohtuekspertiisiga seotud uuringuteks.

Ahviliste kasutamise piiramine

Tekst üldiselt toetab inimahvide, nt gorillade ja orangutangide kasutamise keelustamist. Ent Euroopa Komisjoni ettepanekuga oleks piiratud ka teiste ahviliste, nt makaakide, kasutamist, ning seda pidasid saadikud liiga piiravaks Euroopa teadusuuringute, sh Alžheimeri tõve uuringute jaoks. Kokkulepitud teksti kohaselt võib ahvilisi katsetes kasutada kui on olemas teaduslik põhjendus selle kohta, et muid liike kui ahvilisi kasutades ei ole võimalik katse eesmärki saavutada.

Katsete raskuse klassifikatsioon

Uus õigusakt klassifitseerib katsed "taastumatu elutegevusega", "leebeteks", "mõõdukateks" ja "rasketeks" katseteks.

Hoidmaks ära korduvaid kannatusi, tegi komisjon ettepaneku, et sama looma saaks katseks kasutada vaid juhul kui eelmiste katsete raskus oli "leebe". Saadikud kartsid, et liiga karmide piirangute seadmine suurendaks katseteks kasutatavate loomade arvu ning seetõttu või taaskasutada ka looma, kelle puhul eelmise katse raskus oli "mõõdukas", ent eelnevalt tuleb konsulteerida veterinaariga.

Kontrollid ja direktiivi läbivaatamine

Saadikud rõhutavad, et vaja on regulaarseid kontrolle - liikmesriigid peavad tagama, et igal aastal kontrollitakse vähemalt ühte kolmandikku kasutajatest ja vähemalt osa kontrollidest tuleb läbi viia neist eelnevalt ette teatamata.

Lisaks peab komisjon 5 aastat pärast direktiivi jõustumist esitama aruande direktiivi rakendamise kohta ning 7 aastat pärast direktiivi jõustumist vaatama direktiivi läbi.