ERP Läänemeremaade piirkondlikus töörühmas  ühtse kalanduspoliitika reformi alast arutelu juhtinud Eestimaa Roheliste fraktsiooni liige, bioloog Maret Merisaare sõnul oldi ühiselt seda meelt, et uus lähenemisviis peab eeliseesmärgiks seadma keskkonnahoiu ning kalavarude jätkusuutlikkuse, sest majanduslik ja sotsiaalne jätkusuutlikus ei ole muul viisil saavutatavad. „Kalamajanduse juhtimise aluspõhjaks peavad saama ettevaatuspõhimõte ja ökosüsteemil põhinevad lähenemisviisid,” märkis ta.

Parima halduseni, mille puhul otsused langetatakse kõige sobilikumal otsustustasandil ja läbipaistval viisil, jõutakse huvigruppide mõistliku kaasamisega. „Pikaajalised strateegilised otsused tuleks teha Euroopa Liidu Nõukogu ja Parlamendi koostöös, praktilisemad otsused aga kohalikul või piirkondlikul  tasandil,” täpsustas Merisaar.

Kolmanda punktina toodi välja, et merekeskkond on ühine väärtus, mistõttu avalikkus on huvitatud kalavarude seisundi ja laiemas mõttes ökosüsteemi mõjutavate tegevuste võimalikult hoolikast korraldamisest.

“Juurdepääs kalavarudele võimaldatakse eelkõige neile, kes tegutsevad säästvamal viisil ja seda nii Euroliidu vetes kui väljaspool liitu asuvates veekogudes. Lubade väljastamisel tuleb arvestada valitud  püügivahendite  keskkonnamõju, energiatarbimise ja saastamise piiramist,  varasemat nõuete täitmist,  töötingimusi ning tööhõivet ja püügivahenditest sõltuvat toodete kvaliteeti," märkis töörühma juht.

Ühisavalduse järgmine seisukoht  ütleb, et maksumaksjalt kogutud avaliku sektori vahenditest tuleb eelkõige toetada kalavarude taastamist, säästlikumatele püügivahenditele üleminekut ja muid avalikke väärtusi loovaid tegevusi. Merisaar lisas, et senised, üleliia võimsate püügivahendite loomise toetused tuleb järk-järgult ära kaotada.

„Uus kalanduspoliitika peab kohandama kalapüügivõimsused olemasoleva kalavaruga,“ rääkis Maret Merisaar viiendast seisukohast. „Kalalaevastikud peavad olema säästlikud nii suuruse kui ka muude omaduste poolest.“

Maret Merisaar selgitas, et sellised muudatused kalanduses on tänapäeval loomulikud ja vajalikud. "Kalavarude ülepüük on ülemaailmne probleem, sest väljastatud püügikvoodid ületavad teadlaste soovitusi keskmiselt 45% võrra,"  toonitas Merisaar ja lisas: „Riigikogu menetluses on seaduseelnõu, mille eesmärk on ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi ära hoidmine ning lõpetamine. Ka see on üks rahvusvaheline üldine strateegia.“