Dokumendis leitakse, et kaevandustegevus ning elupaikade ja liikide kaitse ei ole teineteist tingimata välistavad, vaid kaevandamise lubatavust tuleks igal üksikjuhtumil lähtuvalt Natura 2000 ala kaitse-eesmärgist kaaluda. Vastandlike huvide lepitamisel peetakse tähtsaks strateegilist planeerimist, mis võimaldab konfliktidele lahenduse leida võimalikult varajases staadiumis. See on kasulik ka kaevandajatele, kellele luuakse niiviisi stabiilsem ja ettearvatavam tegevusraamistik. Aruanne rõhutab veel mõju hindamise tähtsust ning sobivate leevendusmeetmete  väljatöötamise vajadust selle käigus.

Komisjoni juhis ei ole õiguslikult siduv ning see ei lisa õiguslikus mõttes ka mingeid põhimõtteliselt uusi järeldusi – tegevuste lubamine Natura 2000 alade lähtub ka hetkel konkreetse juhtumi asjaolude hindamisest. KÕKil on hea meel tõdeda, et ka Komisjon on välja toonud, et kaevanduste asukoha valik tuleks teha strateegilise planeerimise faasis, kus on võimalik kaasata võimalikult lai avalikkus ning suur hulk huvigruppe – sama seisukohta toonitas KÕK ka oma analüüsis „Kaevanduste rajamise korraldus Eestis“, mille avalikustasime käesoleva aasta juunikuus.

Vt ka Euroopa Komisjoni juhiseid (inglise keeles, PDF-formaadis)