Ansipi sõnul on Eesti jätkuvalt väga huvitatud Leedu tuumajaama projektis osalemisest. Valitsusjuht leidis, et kuigi täna suudab Eesti tagada 100-protsendiliselt oma elektrivajaduse ise, on meile oluline mitmekesistada elektritootmise allikaid ning üheks variandiks on Eesti osalus Leetu kavandatavas tuumajaamas. „Selle projekti elluviimine Leedu, Läti, Eesti ning Poola ühistööna muudaks piirkonna elektriturgu senisest palju ühtlasemaks ning seoks riike veelgi,” lausus Ansip.

Leedu peaminister Andris Kubilius andis kohtumisel oma kolleegidele põhjaliku ülevaate Leetu, Visaginase plaanitava uue tuumajaama projekti hetkeseisust. Kubiliuse kinnitusel alustatab Leedu pärast strateegilise partneri kaasamiseks korraldatud riigihanke luhtumist otsekõnelusi võimalike uute tuumikinvestoritega.

Käesoleva aasta lõpuks oli Leedul plaanis valida tuumajaama rajamiseks strateegiline partner, kuid riigihanke võitnud Lõuna-Korea firma teatas ootamatult, et loobub projektis osalemast. Kuigi jaama rajamine on algselt kavandatud ajaraamist maha jäänud, on Leedu võtnud vastu rea tuumajulgeolekut ja jäätmekäitlust käsitlevaid seadusi, millega on kõrvaldatud õiguslikud takistused elektrijaama ehitamiseks.

Energeetikaga seotud teemadest käsitleti veel 2014. aastaks Poolasse, Swinoujsciesse rajatava veeldatud maagaasi terminaliga seonduvat ning Eesti, Läti, Leedu ja Soome võimalusi rajada ka ühte neist riikidest piirkonda maagaasiga varustav terminal. Piirkonna gaasivarustuse mitmekesistamise arendusvõimalusi peab oluliseks ka Euroopa Komisjon.