Ettevõtte tegevjuhi Rauno Peeter Raali sõnul on käitlustasude vähendamine kahe viimase aasta töö vili, mille raames restruktureeriti põhjalikult pandisüsteemiga seotud tegevusi.

„Ettevõtte juhtimise efektiivsuse tõstmiseks võtsime kasutusele uue majandustarkvara, juurutasime ulatuslikud kontrollmehhanismid, optimeerisime tootmisprotsessid, lasime „õhu“ välja transpordiahelast ja saavutasime sellega täiendavat kokkuhoidu. Muuhulgas asendasime pandipakendite tagatisraha väärtust tähistavad rahalised numbrid tähemärkidega A, B, C ja D, mis võimaldas tootjatel ja maaletoojatel paindlikumalt ja kuluefektiivsemalt eurole üle minna,“ märkis Raal.

„Samuti aitas käitlustasude hinnalangusele kaasa pakendite ümbertöötlemisel saadava nii-öelda sekundaarse toorme maailmaturu hinna taastumine,“ lisas Raal.

Alates 1. jaanuarist on ühe unikaalkoodiga plastist ja klaasist joogitaara käitlustasu senise 0.025 euro asemel 0.012 eurot ja samade pakendiliikide universaalkoodiga joogitaara käitlustasu senise 0.03 euro asemel 0.017 eurot. Metallist joogipakendite käitlustasu on 0,00 eurot.

Käitlustasu on pakendiettevõtjatele kehtestatud tasu, sõltuvalt pakendi materjalist iga pakendiühiku kohta, mida kasutatakse pakendite käitluskulude ehk kokku kogumise ja taaskasutusse suunamise kulude katteks. 

OÜ Eesti Pandipakendiga on liitunud ca 150 tootjat ja importööri ning ligi 1200 tagastuskohta, millest 500 võtab pandipakendeid vastu taaraautomaadiga. Viimase viie ja poole aasta jooksul on Eesti Pandipakendi pakendiregistrisse kantud 4700 tootepakendit.

Eesti Pandipakend on 2005. aastal tootjate ja importööride ning kaupmeeste poolt Pakendiseaduse alusel loodud pakendi taaskasutusorganisatsioon, mille ülesandeks on hallata ja korraldada üle-eestiliselt tagatisrahaga koormatud pakendite kogumist, transporti, sorteerimist, loendamist ja taaskasutamist. Vastavalt pakendiseadusele hõlmab see vee, karastusjoogi, õlle ja lahja alkohoolse joogi plastik-, klaas- ja metallpakendit.