Angerjas on kantud ohustatud liikidega rahvusvahelise kauplemise konventsiooni alla (CITES liik) ja tema nii elusisendite kui ka toodete ekspordiks ja impordiks on vajalikud vastavad eriload.

Euroopa riigid on otsustanud, et angerja ekspordiks ja impordiks väljapoole Euroopa Liitu ei väljastata selle aasta lõpuni CITES lube. Seejärel tehakse vahepeal laekunud uue informatsiooni põhjal uus otsus järgnevateks aastateks. „See otsus praegu ei puuduta Euroopa Liidu sees toimuvat kauplemist aga asurkonna seisundi jätkuva halvenemise korral kaalutakse võimalust lisada angerjas ka meie kaitstavate liikide nimekirja, mis välistaks nii püügi kui turustamise,“ selgitas Keskkonnaministeeriumi looduskaitse osakonna spetsialist Kadri Alasi.

„Maailma Looduskaitse Liidu punase raamatu järgi on angerjas väljasuremisohus ning kuulub äärmiselt ohustatud liikide hulka,“ ütles Alasi. „Väljasuremise põhilisteks põhjusteks on inimmõju elupaikadele nagu näiteks tõkete ehitamine angerja rändeteedele ja ülepüük,“ märkis Alasi, täpsustades, et ülepüüki esineb kõigi vanusjärkude, eriti aga just klaasangerja osas.

„Looduskaitsjad soovitavad viia igasuguse negatiivse inimmõju angerjale miinimumi, et võimaldada varudel taastuda,“ märkis Alasi. „Arvestades asurkonna seisukorra kriitilisust, ei peeta soovitavaks ka klaasangerjate ümberasustamist kuna see suurendab vahetut suremust ning on andmeid, et ümberasustatud angerjate rändamisvõimekus tagasi kudealadele on tugevasti kahjustatud.“

Rahvusvahelise Mereuurimise komisjoni (ICES) andmetel vastab angerja asurkonna praegune taastootmise tase 1-9% selle 1970. aastate tasemest, kusjuures angerja varud kahanevad jätkuvalt. Näiteks 2008. ja 2009. aasta jooksul vähenesid klaasangerja varud 50–60%.