Köögis on võimalik igapäevaselt vett säästa (2)
Saada sõbrale
Prindi artikkel
Tänapäeval kulutab inimene 70% enam vett, kui 40 aastat tagasi. Ainult 3% veest kulutatakse tegelikult joomiseks. Ligi 95% veest saadetakse torude kaudu majapidamisest uuesti minema. Bioneer toob oma lugejateni mõned lihtsad nipid, mis aitavad igapäevaste köögitoimetuste juures säästa vett ja raha.
Kontrollige, kas teie majapidamises esineb veetorustike lekkeid. Lihtsaim viis on lülitada välja kõik vett tarbivad seadmed ja keerata kinni kraanid ning fikseerida veemõõtja näit. Umbes tunni aja pärast vaadake veemõõtja näit uuesti üle. Kui see on muutunud, esineb teie elamises veelekkeid. Tüüpilisemateks veekao kohtadeks köögis on kõikvõimalikud ühenduskohad segisti, boileri või nõudepesumasina ühendamiseks veevõrku. Lekete avastamisel kõrvaldage need. Keskmiselt 14% inimeste kulutatud veest läheb lekete arvele.
Tilkuvate kraanide ja torude parandamine on väga tähtis. Tilkuv kraan kulutab kuni 100l vett ööpäevas. Nirisev kraan kulutab kuni 600l vett päevas. Võimaluse ja vajaduse korral kaaluge vanade segistite või torude asendamist uutega.
Kööki segistit valides tasub meeles pidada, et vanamoodsad keeratavate nuppudega mudelid on kõige raiskavamad. Alljärgnev tabel toob ära vee säästu suuruse erinevate segistite korral võrreldes vana keeratava kraaniga:
| Tüüp | Iseloomustus | Kokkuhoid |
| Kõige tavalisem kang-segisti | | 25-50 % |
| Säästunupuga kang-segisti | vett tuleb säästurežiimil 75-90% maksimaalsest vooluhulgast; tagab, et väga kuuma vett saab vaid teadliku tegevuse tulemusena | Kuni 60 % |
| Eco-Efect segisti | reguleerib vooluhulga automaatselt 60%-le ja täisvooluhulga jaoks tuleb kangi üleval hoida | 35-60 % |
| Elektrooniline, kontaktivaba segisti | avaneb, kui käed kraani alla panna | 45-65 % |
Tabeli allikas: www.ecoton.ee
Kõige veesäästlikum on nõusid pesta kausis. Kauss veega on heaks abiliseks ka leotamist vajavate nõude puhul.
Kui te eelistate siiski pesta nõusid voolava vee all, siis keerake vee surve nõrgemaks ja vesi jahedamaks. Tänapäevased nõudepesuvahendid pesevad ka madalamatel temperatuuridel. Tasub meeles pidada, et jooksev kraan kulutab keskmiselt 9 liitrit vett minutis.
Kui te kasutate nõudepesumasinat, siis laske sellel töötada vaid juhul, kui masin on täis. Suurte nõudepesumahtude juures on nõudepesumasinad veesäästlikumad kui käsitsi pesemine. Kergekäeliselt ei tasuks masinat soetada, kuna materjalide valmistamiseks on kulunud loodusvarasid ning hiljem reostab utiliseerimine vähemal või suuremal määral keskkonda. Ostes uut masinat tuleks arvesse võtta vee ja elektri kulu pesutsükli ning nõude hulga kohta. Vanemad nõudepesumasinad kulutavad 50-100l ühe pesutsükli kohta. Uuemad masinad saavad hakkama isegi 15l pesukorra kohta.
Mõistlik on kasutada toitu keetes vaid nii palju vett, kui parasjagu hädavajalik on. Näiteks kartuleid keetes pannakse vett ainult napilt üle kartulite.
Toidu valmistamisel kasutage aedviljade keetmise asemel näiteks aurutamist. Lisaks vee säästmisele õnnestub nii paremini säilitada toidus olevaid vitamiine.
Elektrikeedukannu või potiga vett keetes kasutage alati nii vähe vett kui võimalik – kui tahate 1 tassi kuuma vett, siis valage ka masinasse täpselt 1 tassitäis või minimaalne näit skaalal. Ilma nähtava spiraalita veekeedukannud on väikese koguse jaoks parimad.
Veekeetjasse alles jäänud vee, mida ei taheta enam joogiks kasutada, võib edukalt lilledele valada.
Puu- ja köögivilju peske kausis kasutades seejuures harja. Pesemiseks kasutatud veega saab kasta muru ja lilli.
Jaheda joogivee saamiseks tasub vesi kinnise kannuga külmkappi panna. Pole mõtet lasta veel temperatuuri saavutamise nimel minutite kaupa joosta.
Pudelivett tasub osta vaid siis, kui kodune joogivesi on väga halva kvaliteediga. Siiani jääb liiga suur osa maailmas müüdavatest plastpudelitest kuhugi vedelema, mitte ei lähe ümbertöötlemisele. Eestis on küll olukord paranemas, kuid pudelivee ostmine on sellele vaatamata enamasti rumalus. Arutu on maksta mitmeid kroone liitri vee eest, mille omahind peaks olema mõni sent. _________________________________________________
Allikad: www.ecoton.ee, www.keskkonnaveeb.ee, www.roheline.ee
04.03. Priit Mikelsaar ammutab rõõmu teiste inimestega koos olemisest
17.02. Kuidas pesta säästvalt nõusid?
11.02. Kuidas kasutada mobiiltelefone säästvalt?
08.02. Poodle arukalt ja hoiad kokku väärtuslikku aega
27.01. Tallinlaste joogivesi oli 2009. aastal läbi aegade parima kvaliteediga
25.01. Kuidas hoida ja hooldada raamatuid?
25.01. Eidapere kooli õpilased alustavad keskkonnaprojekti „Vesi maa peal, maa vee peal“
13.01. Tulekul teine CAFOW konverents "Element: vesi"
07.01. Säästunipid emadelt ja vanaemadelt
Bioneer soovitab:
külaline, 29.nov 2009, 23:29
Sattusin siia lehele esimest korda ja märkasin kohe selget väärinfot. Seega
targutaks nüüd natuke. Väidate, et tilkuv kraan võib päevas kulutada kuni
100l vett. Arvutame siis. Ütleme, et ühe tilga läbimõõt on 0.5cm. Tegemist
on selgelt suurema tilgaga kui reaalses maailmas oleme harjunud
nägema, aga mis siis. Väiksemate tilkade korral oleks teie arvud veelgi
rohkem valed. Selline tilk on ruumalalt ~0.0000065417liitrit
(4/3*0.025*0.025*0.025*3.14, kus 0.25 on tilga raadius) . Sada liitrit on pisut
rohkem kui 15miljonit tilka. Teatavasti on päevas 86400sekundit, mis
tähendab, et sekundis peaks teie tilkuvast kraanist langema ligi 177tilka.
Päris suur tilkumine on teie kraanidel, kas pole? Isegi kui tegemist on
suurema elamisega, millel on rohkelt kraane, on teie "kuni 100liitrit
ööpäevas" ulmeliselt jabur number. Selline veekulu tähendab tugevat leket.
Järgmine kord paluks mitte liialdada. Usume küll säästvasse ellu.
Tervitades, reaalne inimene.
l., 25.nov 2009, 09:52
Lillede kastmiseks keedukannuvesi, mis on juba läbikeedetud, ei sobi. Lilled on nagu meie- nad soovivad elavat vett, laetud vett, mis võib asendada väetist.
Tegelikult me võime keedukannuvee ise ära kasutada, kuna see arendab meis arvestamist loodusega ja ellega on meie tervis juba säästetud.
