Solgivad turgu
Põllumajandusministeeriumi ja külaliikumise Kodukant hiljutine kirjavahetus tõi avalikkuse ette huvitava küsimuse: mis hetkest hakkab raha teeniv kodanikuühendus osutama ebaausat konkurentsi äriettevõtetele?
Üle 30 aasta tegutsenud Põhja-Iirimaa Kogukonnafondi juht AVILA KILMURRAY julgustab oma kogemustele tuginedes rahastajaid usaldama otsuste tegemist rohkem nende kätesse, kes raha hiljem kasutama hakkavad.
Teame hästi, et vabatahtlik on keegi, kes panustab oma aega ja head tahet teise hüvangusse. Nende tegevus annab üle protsendi SKPst, on poliitikauuringute keskuse PRAXIS analüütik ning vabatahtliku tegevuse nõukoja liige JON ENDER välja arvutanud. Lisaks annab ta ülevaate sellest, mis neid isetuid inimesi motiveerib.
On kehv aeg ning osalt seetõttu räägitakse üha enam kodanikuühiskonnast, ehk juba rohkemgi kui demokraatiast, ja ... kõneldakse kui päästerõngast.
EMSLi koolitusjuht ELINA KIVINUKK selgitab, miks peaks koolituse hindamine olema pärisosa koolitusest, mitte formaalne lisa projekti aruandele.
Kuidas rääkida asjadest, mida ei taheta kuulda, arutleb Terve Eesti SA kommunikatsioonijuht ANDE ETTI. Kuigi HI-viirust ei taha keegi, üritatakse sageli seda teemat hoopis ignoreerida.
Loe edasi...Osalemine ja kaasamine toimub ka kõigil neil veebilehtedel, kus inimesed pealtnäha vaid rõõmsalt aega veedavad, ütleb HILLE HINSBERG, kes töötab Riigikantseleis kaasamise ja kodanikuühiskonna heaks. Kodaniku osalemine riigi asjades võiks olla sama lihtne ja miks mitte ka lõbus, leiab ta.
Tänapäeva Eestis on tegemist uute tingimustega, kus paljudel ei ole enam võimalust tajuda, et nad loovad väärtusi ühiskonnas. Tasakaalust välja läks varem toiminud süsteem, mis võimaldas kodanikel saada väärtuste tootmise vastu isikliku tähendusega boonust - nt palka, eneseteostust, rahulolu ja sotsiaalset kindlustunnet. Tekkinud majandusliku situatsiooni varjus devalveeriti suur osa toiminud süsteemist. Vaatamata sellele on endiselt jäänud alles inimese vajadus tegutseda ja tunnetada oma väärikat kohta ühiskonnas.
Loe edasi...Mairi Jüriska töötab sihtasutuse Terve Eesti juhina ja panustab igapäevaselt Eesti elu edendamisesse läbi sotsiaalse ettevõtluse. Bioneeri toimetaja Katrin Lipp küsis Mairilt, kuidas temast sai sotsiaalne ettevõtja ja miks AIDS ning HIV Eestis sedavõrd olulised teemad on.
Loe edasi...Õpetamine võib olla oluline ka siis, kui inimene ise usub end juba kõike teadvat. Nii proovivadki sotsiaalkampaaniad õpetada meid paremini elama või teisi märkama isegi siis, kui saame enda arvates hästi hakkama. Uuris LIISA SVENINGSSON PAST.
Masu nõuab ka vabaühendustelt uutmoodi mõtlemist. Kuidas Sorosi võrgustiku kriisiprogramm aitab ka muutunud oludes solidaarsust hoida, uuris MALL HELLAMi ja KATRIN ENNO käest Liisa Sveningsson Past.
CV-Online korraldas noortemessil Teeviit küsitluse noorte tulevikuplaanide ning ootuste kohta. Vastustest selgus, et 79% vastajatest oleks valmis tegema töö ja kooli kõrvalt või isegi oma põhitegevusena vabatahtlikku tööd.
Üksikisikute võrgustikud on osutunud majanduslangusele vastupidavamaks kui organisatsioonid, ütles kodanikuühenduste liidu EMSL juhataja Urmo Kübar tänasel kodanikupäeval toimuva kuuenda Eesti kodanikuühiskonna konverentsi avakõnes.
15 tonni savikrohvipulbrit, sadu liitreid vett, kümneid rulle roomatti, 20 000 kinnitusklambrit, 91 pakki kohupiima… – kõik see ja palju rohkem läks sel suvel vabatahtlikult seina. Niisugune lugu juhtus Põlva lähedal Rosmal, waldorflasteaia Täheke teise korruse renoveerimise käigus, kus savise suve veetis kokku üle 30 pere. Käe sai valgeks, õigemini saviseks suur hulk vabatahtlikke lähedalt ja kaugemalt.
Minu Eesti mõttetalgutele registreerudes said kõik kirja panna oma unistuse, millest lubati mõned ka täita. Meil on hea meel teatada, et esimene unistus sai teoks.
Tartu Ülikooli matemaatilise statistika doktorant TAAVI TAMKIVI otsustas ühel kenal aprillikuu päeval sõbraga koduümbruse metsades jalgrattatrenni tehes külastada kaunist paika Soodla veehoidla ääres, kust möödunud kevadel Teeme Ära kampaania käigus oma meeskonnaga suure koguse prahti minema vedas. Suvitajate ja kalameeste seas populaarne laagriplats oli aasta pärast ehk hullemgi kui enne. Taavil on nüüd paar ettepanekut.
Kui Ääsmäe Külakogu praegune esimees Ahto Oja kuulis kevadel Minu Eesti mõttetalgutest, küsis ta, kas seda on külale üleüldse vaja.
Loe edasi...
Otsi antud rubriigist
