Kraanist voolav puhas joogivesi paljude maailma elanike jaoks luksus. Foto: Wikipedia

Ülemaailmse veepäeva seekordne eesmärk on tõmmata rahvusvahelise üldsuse tähelepanu linnarahvastiku kiirest kasvust, tööstuse laienemisest, kliimamuutustest, konfliktidest ja loodusõnnetustest põhjustatud ebakindlusele linnade veesüsteemides.

ÜRO andmetel elab maailma 6,9-st miljardist inimesest 3,3 miljardit üha kasvavates linnades. Seejuures toimub 93% linnastumisest arengumaades ja 38% linnade kasvust slummides – aastatel 1990-2001 lisandus maailma slummidesse 18 miljonit elanikku aastas ja perioodiks 2005-2020 ennustatakse, et slummidesse kolib keskmiselt juba 27 miljonit inimest aastas.

Samal ajal ei ole ÜRO inimasustuse programmi hinnangul linnade infrastruktuur elanikkonna kasvuga kõikjal sammu pidanud ning vee- ja jäätmetega seotud teenused kannatavad alarahastuse all.

Sel aastal tähistab ÜRO ülemaailmset veepäeva 20.-22. märtsini Kaplinnas, Lõuna-Aafrika Vabariigis. Eestis ühendatakse veepäeva ja meteoroloogiapäeva tähistamine Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituudi ning Eesti Veeühingu korraldataval konverentsil "Kliima ja vesi", mis toimub 23. märtsil.

Ülemaailmset veepäeva tähistatakse igal aastal 22. märtsil, et juhtida tähelepanu magevee tähtsusele ning aidata kaasa mageveevarude jätkusuutlikule kasutusele. 22. märtsi kuulutas ülemaailmseks veepäevaks ÜRO peaassamblee 1992. aastal ja esimene ülemaailmne veepäev toimus 1993. aastal.

Vaata lisaks ka ülemaailmsele veepäevale pühendatud kodulehekülge http://www.unwater.org/worldwaterday.