Saada sõbrale
Prindi artikkel
Et moerõivad tootjatele tulu tooksid, peavad nende kulud olema võimalikult madalad. Üks moodus odava hinna saavutamiseks on kasutada nn higitöölisi ehk odavat tööjõudu.
Taolised töökojad ulatuvad suuruselt 10000 töölisega kõrgtehnoloogilistest vabrikutest kodus töötavate üksikisikuteni. Neid kõiki ühendab töö, mis toob sisse ebainimlikult vähe raha ja mille tegemisega rikutakse tegija tervist või õigust vabadusele.
Higitöökodades töötab üle 24 miljoni inimese ja seda 160-s erinevas riigis. Suurem enamus töölistest on naised ja teismelised, kes toodavad lääneriikide tarbijatele hea hinnaga riideid.
Umbes 80% töölistest töötab tingimustes, mis ei vasta ei kohalikele ega ka rahvusvahelistele tööohutusseadustele.
Paljud tootjad on lubanud töötingimusi parandada, aga tegelikult muutub olukord aina hullemaks. Seda seetõttu, et karm hinnapoliitika paneb ettevõtted tellimuste saamise nimel veelgi jõhkramalt võistlema.
Keeruliste turundussüsteemide abil, kuhu kuuluvad tuhanded varustajad, suunatakse töö sageli alltöövõtjatele higitöökodades. Kahjuks jäävad alltöövõtjad raamatupidamise ja seadusandluse vaatevinklist välja.
On aeg, et tootjad lõpetaksid ebainimliku süsteemi kasutamise. Kahjuks ei juhtu seda enne, kui meie tarbijatena lõpetame halva mainega kaupade ostmise.
Vaadake sildi taha
Kui David Beckhami tüüpi kuulsused teenivad spordirõivaste kandmisega kümneid miljoneid kroone aastas, siis higitöökodade töölised peavad leppima 6000-8000 krooniga sama perioodi jooksul. Näiteks naised, kes õmblevad Disney firma jaoks särke, teenivad umbes ühe krooni iga õmmeldud särgi pealt.
Mida teha?
-
Kui järgmine kord rõivaid ostma lähete, siis küsige müüjalt, mida ta oskab teile rääkida riideid õmmelnud tööliste töötingimustest.
-
Ostke riideid vaid nendest poodidest, kus teile garanteeritakse, et töölised on saanud õiglase palga.
-
Kindlasti küsige, kas firma garanteerib, et nende riided ei ole õmmelnud lapsed.
Katrin Lipp, Keskkonnaportaal www.bioneer.ee
Allikas: M.Norton "365 moodust maailma muuta", Tartu Ülikooli Kirjastus, 2007
Lugege lisaks:
27.10. Alanud õiglase kaubanduse nädal tervitab Keenia roosikasvatajat
24.10. Soomes püstitati õiglase kaubanduse kohvi joomise rekord
22.10. Õiglase kaubanduse nädal “Maailm muutub iga ostuga" 27.oktoobrist 2. novembrini
23.09. Fairtrade Banaanipäeval püstitati rekord
19.09. AIRE NURM: Rooibos tee farmerite elust Lõuna-Aafrikas
04.07. KERLI KANT HVASS: Keskkonnasõbralik kultuur - Roskilde Festival?
27.06. EVA LADVA: Heade Asjade Maailm
03.06. Õiglase kaubanduse purjekas Estelle suundub Tallinnast Pärnusse
Bioneer soovitab:
seke,
14.okt 2008,
22:58
Kas oskad Marati Fair Play siltide kohta öelda - on see nö. rõivatööstuse Fairtrade märk või lihtsalt silt? On selle taga ka tõeline fair play? Ei taibanud toona, kui sattusin sinna poodi, küsida. Ja netist ka midagi ei leia
kid,
14.okt 2008,
22:10
Otse loomulikult valiksin ma toote, mis on õmmeldub tööliste poolt, keda õiglaselt koheldakse. Kuid:
1) kahtlen sügavalt, kas leiaksin Tallinnat 5 poodigi, kelle teenindajad teaksid midagi õmblejatest (va Eesti enda tootjad);
2) kui jätta see Disney särk ostmata, siis alamakstud õmbeljanna jääks ka oma kroonist ilma? Disney ei saa toodet müüdud, järelikult õmblejannasid pole vaja enam palgal üldse hoida.
Nokk kinni, saba lahti.
