Avatud pilk maailmale ehk miks toetada lapsi Ghanas (4)
Saada sõbrale
Prindi artikkel
MTÜ Mondo asutati veidi enam kui aasta tagasi. Mondo tähendab nii itaalia kui esperanto keeles maailma. Mondo tegevuse kolm põhisuunda on kriisiabi, arenguabi ja maailmahariduse edendamine. Eks see maailmaharidus ongi soov maailmas toimuvast aru saada. Aru saada, kuidas riigid on omavahelises sõltuvuses.
Programmi „Kingitus lähedasele – abi kaugele“ esimese osana valmis Ghana laste toetamise skeem. Kui mõelda, et see on esimene kord Eestis, kui on võimalus otse ühe Aafrika lapse käekäigule kaasa elama hakata, siis tahaks küsida, kus me varem olime. Eestis on küll olnud võimalus osaleda suurtes ülemaailmsetes kampaaniates, ostes teatud kaupa, mille müügist väike osa läheb Aafrika lastele vaktsiinide ostmiseks jne. Aga võimalust otse toetada ei ole siiani olnud. Leidsime, et alustada on viimane aeg. Põhjus on väga lihtne, meil on vastutus teiste inimeste ja ümbritseva keskkonna ees. Näiteks saavad Sinu pere lapsed lähemalt teada kuidas elavad nende eakaaslased kaugel Aafrika mandril ning seeläbi hakkavad nad sallivalt suhtuma teise nahavärviga inimestesse teistest kultuuridest.
Meie partneriks Lääne-Aafrika riigis Ghanas on Kongo küla Arengukomisjon. Kongo küla asub riigi põhjaosas, kus elamistingimused on oluliselt raskemad kui ookeaniäärsel lopsaka loodusega lõunarannikul. Teatavasti asuvad Lõuna-Ghanas kulla- ja teemandikaevandused ning Ghana olulisema ekspordiallika – kakao – istandused. Seetõttu olemegi valinud oma projekti sihiks vaesemal järjel oleva Põhja-Ghana.
Programmis osalevad lapsed on 7-14-aastased. Tegu on vanemliku hoolitsuseta lastega ehk lastega, kelle üks või mõlemad vanemad on surnud. Küla kogukonnas võtab aga alati keegi lapsed enda hoole alla. Meie mõistes lastekodu seal ei ole. Lapsi kasvatavad kas vanavanemad, sugulased või vanemad õed-vennad. Kindlustamaks, et need lapsed jõuavad selle aasta septembris uuesti koolipinki, kutsume eestlasi üles ühe lapse enda hoole alla võtma. Seda võimalusel pikkadeks aastateks. Vaja on tasuda aastas korra lapse kooliminekuks vajalikud kulud (600 krooni aastas või 50 krooni kuus). Toetaja saab lapsega olla kaks korda aastas kirjavahetuses, samuti saab ta teada palju uut Ghana riigist, Kongo küla elust jne.
Oleme teinud annetamise inimestele väga lihtsaks. Püsikorralduslepingu saab sõlmida otse oma internetipangas. Kogu info on üleval veebilehel: www.muudamaailma.ee.
Meie programmile elavad kogu hingest kaasa nii Eric Boamah Ghanast, kes õppis aasta aega Tallinna Ülikooli magistriõppes ja kes on nüüd, juunikuus Ghanasse oma kodukülla tagasi pöördumas; samuti Kingsley Mort, kes on pärit sealtsamast Kongo külast ja kes on tänu sellele, et tema kooliõpinguid toetasid Soome inimesed sarnase toetusprogrammi kaudu, jõudnud tänaseks ülikooliõpinguteni Kanadas. Nad kirjutavad mulle tihti ja tänavad, et me südamega Ghana laste toetusprogrammi veame. Mis siis ikka, lööge kampa! Koos jõuame rohkem!
Programmi „Kingitus lähedasele – abi kaugele“ aitab käima lükata Kodanikuühiskonna Sihtkapital (KÜSK).
09.01. Keenias läheb eestlaste toel kooli 75 last
14.10. Vabatahtlik pole musta töö tegija
31.08. Eesti neiu vabatahtlikuna Kreekas eriolümpial kogemusi korjamas
16.05. Välisministeerium toetab Eesti vabatahtlike saatmist arenguriikidesse
07.04. Üleskutse korteriühistutele – teeme ära 7. mail
16.03. Töötukassa: vabatahtlik töö on ideaalne aktiveerimise vahend
02.03. Helena Stamberg: „Organisatsioonid võiksid rohkem mõelda vabatahtlike kasutamise peale.“
03.12. Kersti Matiisen - ühe vabatahtliku lugu
12.11. Vabaühenduste esindajad, osalege uuringus ja võitke pääse kahepäevasele koolitusele!
Bioneer soovitab:
patsifist,
17.juul 2009,
10:34
Mina osade Sinu seisukohtadega nõustun :-) Olen näinud küll Aafrikas seda, kuidas oskamatu abistamine hävitab kõik toimiva - kuidas karjapidajatest tehakse põllumehed nii et nad kaotavad oma identiteedi jne. Aga vastandamine Aafrika - toimiv, meie - mittetoimiv on küll liigne üldistus. Nt paljud Aafrika naised on võib-olla jah juba tuhandeid aastaid kaotanud toidunappuse jms tõttu oma kümnest lapsest kaheksa, aga see pole mingi ideaal ja ka Aafrika naine ise ei leia, et see on ideaal. Hariduse saamine annab võimaluse näha asja laiemalt - paljud naised ei tunne siis enam kohustust ja vältimatust sünnitada kümmet last. Aga loomulikult on palju ka sellist, mida meil endal tasuks aafriklastelt õppida - kasvõi vähese tarbimise ja prügitootmise osas. Käisin kord ühe samburu mehe hütis Põhja-Keenias - tal oli seal nari, toidupada, paar riide- ja tarbeeset ja Philipsi musakeskus, hüti katusel olid päikesepatareid, kust sai musakeskuse jaoks elektrit - kuulas CD pealt aafrika tribal muusikat. Ta oli selle luksuse ostmiseks maha müünud paar tosinat kitse, aga ta ütles, et tal on nüüd kõik olemas, millest ta unistada oskab. Vot see oli minu meelest päris õnnestunud tsivilisatsiooni ja traditsiooni integreerimine - ta võttis mõlemast üle parima ja oskas pidada piiri.
realist,
10.juul 2009,
13:09
ei saa kahjuks patsifistiga kuidagi nõustuda.
esiteks jah sõda on ka isereguleerimis süsteem. inimesi on lihtsalt niipalju, et meie käitumine on muutunud ebaloomulikuks (kust tuleb sinu arust niipalju vaimuhaigusi, enesetappe, sõdu, terrorismi jne) ja kadunud on tasakaal.
see, et me käime ja levitame oma "haridust ja tsivilisatsiooni" nagu vanasti levitati ristiuskus olles veendunud, et me teema parimat neile keda me "valgusteme" on lühinägelik lähenemine.
aafrikas elasid inimesed miljoneid aastaid. aga siis läksime meie ja hakkasime neile ütlema, et "ei nii nagu teie elate ei ole hea, te peate elama täpselt nii nagu meie sest ainult nii on hea" (mis siis et nende eluviis oli toiminud miljoneid aastaid ja meie oma "süsteemiga" ilmselgelt maailma kursitiku poole juhime.
patsifist,
10.juul 2009,
09:25
Tubli algatus! Ja mida otsemalt abi abivajajani jõuab, seda parem. Realisti kommentaari pean väga lühinägelikuks. Tema teooria järgi oleks ka see, kui näiteks Venemaa ründaks Eestit nn isereguleerimissüsteem - saaks ju liigselt suureks paisunud rahvastikku vähendada. Ja seega oleks patt, kui NATO vms meid aitaks, takistaks ju seda "üdini loomulikku" süsteemi. Olen palju arengumaades reisinud ja tajun väga sealsete laste harimise vajadust. Just haritus tagab selle, et see inimene hakkab mõtlema, et sünnitada võiks ka vähem kui kümme last, ja et ta saaks ka teisiti eluga hakkama kui asülandina Euroopasse põgenedes ja abirahadest/kuritegevusest elades.
realist,
09.juul 2009,
20:33
riskides kõlada julmana tuletaksin siiski meelde, et maailm on ülerahvastatud. ja tegelikult peaks igal maal elama niipalju elusolendeid nagu see maa suudab ära toita (mitte ainult inimesi muide). kui liigi arvukus kasvab suuremaks siis hakkavad tööle looduslikud isereguleerimis süsteemid. ja fakt on, et nad peaksidki tööle hakkama. ka inimene on osa loodusest ja teha nägu, et me saame-võime loodusseaduse ignoreerida on väga jaanalinnulik poliitika.
saan aru, et väga raske on mitte aidata. aitamine tekitab ju endas nii sooja ja mõnusa tunde mis aitab unustada, et me jätkuvalt sooritame maakera ja kõigi selle teiste elusolendite kallal genotsiidi selle arvelt, et me oma liigi arvukust ei piira. ja ka muide euroopa ON ülerahvastatud. ei väida apsoluutselt, et eesti või muud "arenenud" piirkonnad oleks siin erand.
