Autor: Euroopa Parlamendi uudised

Läbi Baltimaade voolanud inimketis 23. augustil 1989 ühendasid käed ligi kaks miljonit inimest. Foto: Euroopa Parlamendi uudised.

Läbi Baltimaade ulatunud ketiks ühendatud ligi kahe miljoni inimese käed 23. augustil 1989 on jäänud 20 aasta taha. Molotovi-Ribbentropi pakti sõlmimisest saab 70 aastat. "Balti kett väärib aukohta rõhutud rahvaste vabaduspüüdluste ajaloos," ütles parlamendiliige Tunne Kelam, kelle meenutustega liituvad allolevas loos Leedust valitud parlamendiliige Vytautas Landsbergis ja lätlane Sandra Kalniete.

"Balti keti mainimine liigutab mind veel kakskümmend aastat hiljem," rääkis äsja Euroopa Parlamenti valitud lätlane Kalniete, kes 1989. aastal oli üks neist, et korraldas Balti ketti.
 
"Kakskümmend aastat hiljem pole Balti kett oma sümboolset tähendust kaotanud. See on legend ja seda võib võrrelda Mahatma Gandhi vägivallatu vastupanuga, millel on koht 20. sajandi vabadusvõitluste ajaloos."
 
Kalniete teab okupatsiooni tähendust hästi, olles sündinud Siberis, kuhu tema perekond küüditati. "Loodan, et Euroopat ei lõhesta enam kunagi raudne eesriie ning jälita kartus naabrite ees."

Ainulaadne Balti rahvaste kodanikualgatus
 
"Aastal 1989 olid Balti riigid ikka veel sadade tuhandete Nõukogude armee sõdurite poolt okupeeritud," rääkis Euroopa Parlamendis oma teist ametiaega alustanud Tunne Kelam. "Nendes oludes oli ainulaadne Balti rahvaste eri kodanikualgatuste võime korraldada ühiselt kahemiljoniline inimkett. See algatus kujunes läbimurdeks rahvusvahelisse meediasse, sümboliseerides kõige kujundlikumalt Balti rahvaste vabadustahet ning koostöövõimet."  
 
23. augustil 1989 seisis Kelam Tallinnas tee ääres, mis viis Toompea künkale Riigikogu juurde. "Olin koos kaaslastega, kellega tulin Hirvepargi miitingult, millega Eesti kodanikud juba kolmandat aastat protestisid Hitler-Stalini pakti tagajärgede vastu." Kelam kuulus 1988. aastal loodud Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei juhtkonda.
 
Tänaseks on Eesti kuulutanud 23. augusti totalitaarsete režiimide ohvrite mälestuspäevaks.
 
Lõpp vägivallale ja ebaõiglusele
 
Teist korda Euroopa Parlamendi valitud Leedu konservatiiv Vytautas Landsbergise sõnul oli Balti kett hea tahte sõnum maailmale, milles nõuti vabadust ja selle saavutamist rahumeelsel teel.
 
"NSV Liit ei julgenud kasutada jõudu ning Rahvasaadikute Kongress kiitis heaks resolutsiooni, mis mõistis Moltovi-Ribbentropi pakti hukka," ütles pärast taasiseseisvumist Leedu esimene riigipea Landsbergis. "Vägivallale ja ebaõiglusele pidi tulema lõpp."
 
Poolas esimene mittekommunistlik valitsus
 
1989. aasta suvi on eriline ka seetõttu, et just siis moodustati Poolas Ida-Euroopa esimene mitte-kommunistlik valitsus. Pärast seda, kui kommunistlik kandidaat ei suutnud kabinetti moodustada, sai 24. augustil 1989 Poola peaministriks Tadeusz Mazowiecki (Solidaarsus). Solidaarus võitis Poola esimesed vabad valimised juunis 1989.