Foto: Tõnu Vahter, HEA KODANIK

Kui Ääsmäe Külakogu praegune esimees Ahto Oja kuulis kevadel Minu Eesti mõttetalgutest, küsis ta, kas seda on külale üleüldse vaja.

Oli ju Ääsmäel samamoodi mõeldud juba kolm aastat – alates külakogu praeguse koosseisu valimisest, mis hakkas koos käima regulaarselt ning lükatigi külaelu käima. Pandi paika arengukava ning küsiti ka rahva arvamust, mida ning kuidas teha tuleks. Otsustati korda teha korvpalliväljak ning luua lastele mänguplatsid.

Oli ka plaan ehitada võrkpalliväljak, tol korral sellest aga asja ei saanud. Kohale veetud liiv oli kivine, väljak sai ehitatud kiirkorras ning käepäraste vahenditega.

Vähese mänguhuvi tõttu hakkas seal üsna pea ka hein vohama. Sinna see plats selleks korraks ka jäi.

Foto: Tõnu Vahter, HEA KODANIK

Arvestades aga seda, et mõtlemise tulemusena on nüüdseks loodud uus võrkpalliplats, on Ahto rahul, et mõtlema ikkagi mindi – 1. mail osales Ääsmäel ligi 20 täiskasvanut ning kaheksa last.

Osavõtjaid oleks võinud olla veidi rohkem, arvab Ahto, aga rõõmustab selle üle, et lapsed tulid talgutele omal algatusel ning moodustasid ka isekeskis juturingi.

Vajadus võrkpalliplats korda teha tuli sellest, et külas tehakse ka trenni ja suvel ei olnud kohta, kus võrkpalli mängida. Korraliku platsi loomist hakkas eest vedama Tõnu Vahter. Pandi paika ehitustalgute päev ja anti sellest külaelanikele teada.

Talgupäeval olid pilved taevas ja ka temperatuur võrdlemisi madal. Sellele vaatamata tuli platsi ehitama paarkümmend huvilist. „Ei kujuta küll ette, kuidas ma need 150 tonni liiva üksi minema oleks vedanud,“ naerab Tõnu tagantjärele.

Meeldiva üllatusena tuli aga Tõnule see, et kohale saabus üks traktor, mis tegi töö veelgi lihtsamaks.

Liiva vedamisega mindi küll nii hoogu, et kaks korda tuli traktorit lausa labidatega hunnikust välja kaevata. Siis tuli veel võrk panna ja plats oli esimeseks mänguks valmis.

Kuigi hakkas vihma sadama, venis esimene mäng võrdlemisi pikaks. Külarahvas on platsiga aga rahul ja kui vähegi ilma peab, minnakse ikka mängima.

Kõige rohkem on aga Ahto rahul sellega, et rahvas ise tahtis platsi korda teha ning koos sellega ka hakkama saadi.