Masu nõuab ka vabaühendustelt uutmoodi mõtlemist. Kuidas Sorosi võrgustiku kriisiprogramm aitab ka muutunud oludes solidaarsust hoida, uuris MALL HELLAMi ja KATRIN ENNO käest Liisa Sveningsson Past.

Kriis on juba tükk aega käes, masu pressib uksest ja aknast sisse, kuuleme klišeena pea iga päev. Raske on, kogevad ka vabaühendused. Kõige kõvema hoobi on saanud need, kes tahaks midagi uut algatada või on seni sõltunud üksikutest rahastusallikatest, osutades aga ühiskonnas vajalikke teenuseid.

Just kriisist tingitud probleemide lahendamisel on appi tulnud Sorosi võrgustiku avatud ühiskonna eriprogramm. Selle eesmärk on aidata kolmandal sektoril masu ajal hakkama saada ja mitte lasta avatud ühiskonna põhiväärtustel tagaplaanile vajuda. Seega on oodatud nii taotlused toetamaks kriisist eriti teravalt puudutatud ühiskonnagruppe, kui ka need, mis edendavad põhiväärtusi.

Viimased võivad sageli majanduskriisi tingimustes ohtu sattuda või ähvardavad neid võimendunud uued negatiivsed ilmingud. Eestis hinnatakse kuni 275 000 krooni taotlevaid avaldusi, suuremate summade osas antakse siin küll hinnang, aga lõppotsus tehakse Sorosi võrgustiku Euroopa tegevuse peakontoris Ungaris.

Mall Hellam ja Katrin Enno Avatud Eesti Fondist arvavad, et ehk ei anna sõna erifond inglise keeles emergency fund’iks kutsutud algatuse mõtet veel piisavalt hästi edasi. “Kriisifond oleks ehk õigem nimetus ka Eestis, seda enam, et kriisist on nii palju juttu,” ütleb AEFi juhataja Hellam.

Erakorraline, ühekordne

Kriisifondi vedav Katrin Enno rõhutab, et tegu on erakorralise ja ühekordse rahastusallikaga ning toetust antakse vaid majanduskriisist tulenevate probleemide lahendamiseks. Lisaks tuleks enne raha taotlemist oma tegevust kriitiliselt vaadata: “Mõtle läbi, kas see, mida oled alati teinud, on just sellisel kujul kõige vajalikum.” Uuenduslikkuse vajadust nendib ka Hellam: “Kui ajad muutuvad, peame me kõik muutuma.”

Fondi tegevus on riigiti väga erinev ja ühelegi pole ette nähtud kindlat summat. Oluline on vaid, et tegevused leevendaks just kohapeal kriisi mõjusid ning kõik saavad toetust ühisest katlast nii palju, kui hästi oskavad nad vajadust põhjendada. See tähendab, et Eesti algatused ei konkureeri vaid teiste siit tulnud ideedega, vaid kogu piirkonna ühendustega.

“Riikide seisud on väga erinevad, seega on ka projektid erinevad,” seletab Enno. Tal on näited varrukast võtta: Makedoonias jagati lastele koolitarvete komplekte, Lätis kujundatakse suletud väikekoolidest kogukonnakeskusi, Moldovas loodi töötute aktiviseerimiskeskused (vaata kõrvallugu).

Oluline mõju

Mall Hellam lisab, et ennekõike vaadatakse iga taotluse puhul selle mõju ühiskonnale ja neile, keda majanduslik ja sotsiaalne surutis kõige teravamalt riivab. “Raha ei ole suunatud struktuuride ülal pidamiseks või korraliste ürituste läbi viimiseks, vaid abi peab jõudma otse inimeseni, keda kriis puudutab,” lausub ta. Seetõttu julgustab Hellam kriisifondi peale mõtlema näiteks teenuseid osutavatel ühendustel.

Ta toob näiteks toetatud algatused töötute nõustamiseks või naiste varjupaigad, mida ähvardas rahastuse lõppedes mitmeks kuuks sulgemine: “Ei saa lasta tekkida olukorral, et nad panevad oma uksed lihtsalt kinni. See, et riik oleks naiste varjupaigad lihtsalt kolmeks kuuks sulgenud, näitab ülimat vastutustundetust.”

Eestis toetatud projekte

Raseduskriisi nõustamine

Toetus katab SA Väärtustades Elu raseduskriisi nõustamissüsteemi kulud kolme kuu jooksul, kuni uute rahastamisallikate avanemiseni. Nõudlus teenuse järele on kasvanud koos ühiskonnas suurenenud ebakindlusega, ja toetuse eesmärgiks on tagada nõustamise ning tugigruppide üle-eestiline kättesaadavus keerulistes sotsiaalmajanduslikes tingimustes kriisisituatsioonidesse sattunud last planeerivatele, lapseootel ja väikelastega peredele, samuti üksikvanematele.

Hariduseta pole tulevikku

Nõmme Lastekaitse Liit pakub asenduskodu vanemliku hoolitsuseta noortele reedest esmaspäevani ja koolivaheaegadel eesmärgiga aidata noortel omandada põhiharidus ning hoida ära sattumine kuritegelikule teele. Meeskond aitab nädalavahetuseti noori koduste ülesannete ja koolinädala jooksul tekkinud probleemide lahendamisel.

Kaasaegse kunsti näitus ja haridusprogramm “Räägime rahvuslusest!”

KUMUs toimuv näitus püüab avada rahvusliku ideoloogia varjukülgi ning teavitada rahvusluse kriitikavaba domineerimise ohtudest, milleks on eriti soodsa pinna loonud majanduskriis. Kriisiprogramm toetab näitusega kaasneva lugemiku väljaandmist ning lastele ja noortele suunatud haridusprogrammide väljatöötamist ja läbiviimist.

Naiste varjupaigad

Majanduslanguse tõttu on oluliselt vähenenud kõigi Eesti naiste varjupaikade rahastamine. Eriprogrammi toetus Eesti Naiste Varjupaikade Liidule tagab seitsme varjupaiga toimetuleku kuue kuu jooksul. Samuti jätkab toetuse abil tööd üleriigiline tugitelefon vägivalda kogenud naistele lühinumbril 1492.

Tugiteenus pikaajalistele töötutele

MTÜ Pro Civitas projekti eesmärk on tööharjutusel osalevatele ja selle läbinud töötutele tugiteenuste paketi väljatöötamine ja katsetamine. Selle tulemusena saab grupp pikaajalisi töötuid kahe-kolme kuu vältel aktiivset tööotsingut toetavat teenust ning valmib teenuste pakett, mida saavad oma töös kasutada teised sarnased ühendused.

Kunstiteraapia endistele vangidele

Loovkunsti Ühendus arendab vanglast vabanenute teadmisi ja suhtlemisoskust loovuse ja kunsti abil. See aitab kriminaalhooldusel olijatel paremini ühiskonda lõimuda, orienteeruda tööturul ning julgustab alustama oma ettevõttega või suunduda õpingutele.

Suurprojekte teistest riikidest

Makedoonia: Hariduse kättesaadavus lastele vaesematest peredest

Algatuse eesmärk on tagada võimalus koolis käia alg- ja põhikooli õpilastele, kelle vanemad on töö kaotanud. Selleks jagatakse majandusraskustesse sattunud perede lastele sel ja järgmisel õppeaastal koolivahendeid, mis täiendab valitsuse poolt antavaid tasuta õpikuid. Võttes oma kanda osa tavapärasest leibkondade kulust, tagab projekt lastele võrdsema ligipääsu haridusele ning hoiab neid koolist välja langemast.

Läti: Toidupank

Kriisifondi abiga luuakse ja hoitakse Lätis töös toidupank, mis jagab majandusraskustesse sattunutele toidupakke. Samal ajal on toidupangal ka oluline eneseabifunktsioon – abisaajad töötavad seal vabatahtlikena, võtavad osa tugigruppidest ning saavad infot oma probleemide lahendamise võimalustest. Lisaks kriisifondi toetusele annetavad toidukaupu tootjad ning maaletoojad, ka on avatud veebikeskkond rahaliste annetuste jaoks. Koostöös teiste heategevuslike organisatsioonidega hindab fond Ziedot inimeste abivajadust ning jagab toidupakke, mis koosnevad esmastest toidukaupadest nagu tangud, tatar, kartulid, jahu, õli, konservid ja suhkur. Võimalusel lisatakse ka teisi toidukaupu ning hügieenitarbeid. Ka pakub fond infot toetuste, supiköökide ja nõustamise kohta ning retsepte, mis aitavad ühest pakist peret võimalikult kaua toita.

Armeenia: Vanadzori lastekeskus

Luuakse keskus koolijärgseks tegevuseks, kus lastele antakse sooja toitu, aidatakse kodutöödega ning kättesaadavad on ka arsti, hambaarsti ja nõustaja teenused. Kooliväliseks tegevuseks pakutakse nii ametikoolitust kui ka kultuuriprogrammi. Keskuse loomine põhineb usul, et lapsed, kelle esmased vajadused on täidetud ning kellel on tegevust, ei lange suurema tõenäosusega koolist välja. Ka annab keskus oskused elus hakkama saamiseks neilegi, kel puuduvad võimalused kõrgharidust saada.