Seekord sündis teema ministeeriumi soovitusest Leader-meetmes rakendada tulu teenivatele MTÜdele äriettevõtetega võrdset 60% toetusmäära tavalise 90% asemel. Hiljem selgitas ministeerium siiski, et kui tulu teenimine on mõeldud näiteks kogukonnateenuste osutamiseks, on endiselt põhjendatud suurem toetusmäär ning madalam määr kehtigu neile MTÜdele, kes sellist avalikku huvi ei teeni.

On tõsi, et juba ammu taipasid mitmed äriettevõtted ja ka avaliku võimu asutused, et MTÜna on neil võimalik taotleda enam toetust kui oma nime all esinedes. See on tõesti turu solkimine mõlemal suunal: ebaaus nii tõeliste kodanikuühenduste kui ka oma „liigikaaslaste“ suhtes.

Ent ebaausa konkurentsi ettekäände taha poeb ka maksuamet, kui ei luba raha teenivaid ühendusi sageli tulumaksusoodustusega organisatsioonide nimekirja.

Eitava hoiaku on võtnud mõned rahastajadki – jättes tähelepanuta, et nii põlistavad nad vajadust pidevate toetuste järele, selmet aidata organisatsioonidel oma ühiskondlike eesmärkide saavutamisel majanduslikult ise hakkama saada.

Kui aga äriettevõtted hädaldavad, et keegi pakub näiteks tänu vabatahtlikule tööle oma teenuseid või kaupu odavamalt või sootuks tasuta, on nad ajale jalgu jäänud.

Turg muutub ning nagu aeg-ajalt avastab mõni nutikas teenimisvõimaluse seni tasuta kätte saadud kraamilt (olgu või pudelisse villitud joogivesi), nii leidub ka neid, kes teevad oma töö tasuta kasutatavaks. Lihtsalt seepärast, et nii tundub õiglasem.