Lõpeta apaatne olemine (2)
Saada sõbrale
Prindi artikkel
Masu tekitab apaatiat ja inimesed loobuvad uskumast, et neist midagi oleneb. Esmapilgul on palju lihtsam alla anda ja öelda, et mina olen vaid väike mutrike, kellest mitte midagi ei olene. Paraku selline suhtumise süvendab masendust. Mis siis aitab? Aitab apaatia lõpetamine ja endasse uskumine!
Maailmas on paljud inimesed ühinenud apaatia vastasesse liikumisse, et ühiselt võimalikult palju keskkonna- ja sotsiaalküsimustes ära teha.
Anti-Apathy liikumine põhineb ideel, et peaksime kõik tegema midagi maailma paremaks muutmiseks ning meie apaatia on üks põhjustest, miks asjad paremuse poole ei liigu.
Liikumise pooldajad loodavad äratada ka küünilisemad kaaskodanikud tegudele, sest iga inimese käitumisel on oma mõju.
Liikumise koduleht asub aadressil antiapathy.org ja sealt leiab palju põnevaid ideid, kuidas olla aktiivne kodanik.
Meie siin Eestis saame aktiivsed olla kodumaistes ja rahvusvahelistes organisatsioonides, vabatahtlikuna tegutsedes ning ka enda käitumise mõjude osas teadlikumaks saades. Valik on Sinu!
Mõned näited kodanikuaktiivsust soodustavatest rahvusvahelistest ettevõtmistest:Amnesty International– inimõigused The Big Issue Foundation – kodutus Centre for Alternative Tehnology – energiasäästlikud tehnoloogiad Fair Trade Foundation – õiglane kaubandus Friend of the Earth – keskkond Let's Kick Racism Out of Football – rassism Slow Food – vastutustundlik toitumine Soil Assotciation – mahepõllundus Surfers Against Sewage – merede ja jõgede saastatus Survival International – maailma hõimuinimesed World Development Movement – vaesusega võitlemine |
Bioneer soovitab:
siirius,
13.aug 2010,
13:06
Hea öelda, lõpeta ära, raske teha! Viimasel ajal teevad mind sellise sisuga artiklid pahaseks, sest alati leidub käskijaid ja õpetajaid, aitajaid ja tuge pakkujaid seevastu märksa vähem. Ka meenub mulle kuskiltki meelde jäänud luuleriba... aga elu käib teisel pool teed... jah ja nii see ongi, et tegelik elu on hoopis midagi muud. Kel kõht täis, sellele pole mõtet söögist rääkida, on üks ütlemine.
Jah nii see ongi, et mina olen üks mutrike, millest miski ei olene, kui siis ainult mu enese heaolu või mu lähedaste, kes minust sõltuvad... Seega lause: „Paraku selline suhtumine süvendab masendust. – on fakti konstateerimine ja teada niigi. „Mis siis aitab? Aitab apaatia lõpetamine ja endasse uskumine!“ – See on (targutamine) ja „Lõpeta apaatne olemine“ - käsk, midagi teha, kuid kuidas seda teha, sellest ei ole ju sõnakestki. Enamus inimeste probleem seisneb ka selles,et ei osata kuidas seda teha ehk pigem vajadus juhenamise ja kaasaaitamise järele. Probleem ju selles seisnebki, et kuidas seda teha! Vaevalt ainult iseenda uskumisest iseendasse piisab. On ju inimene sotsiaalne olend teiste heakskiit, tunnustus ja uskumine on vajalik. See tõstab inimeses toonust ja paneb tegutsema. Inimloomus on selline!
Iga hommik heliseb mu äratuskell 5.15, et jooksma minna. Juhtub aga nii, et voodist välja saan alles paar tundi hiljem. Miks see tõsumine siis ikkagi nii raske on? Sest ma ei näe mingit mõtet tõusta, mitte midagi ei juhtu kui ma ka kogu päeva voodis vedelen.
See hüüdlause „Valik on Sinu!“ kõlab justkui parastus. Minu arvates on kõige tähtsam TÖÖ – kui on, siis suudad ka palju enamat teha, kui sul seda pole, ei näe ka muul mingit mõtet. Ja hiilibki tasahilu ligi masendus, depressioon, apaatia...
Pole motivatsiooni või stiimulit, kuidas kellelegi meeldib nimetada. Me ei vaja nn põnevaid ideid, vaid ideid mida saab rakendada, mida aktsepteeritakse ka teiste poolt ja mis toob sisse midagi, mis võimaldab elu elada inimväärselt, mitte kerjata! Vabatahtlik tähendab aga vabast tahtest tegutsemist, mitte kokkuleppe alusel, seega ei too see leiba lauale, ega täida kõhtu. Kui kõht tühi, ei suuda ka vabatahtlik aktiivne olla ja põnevad ideed jätavad ükskõikseks.
Väide, et apaatia on üks põhjustest, miks asjad paremuse poole ei liigu ei pea paika. Apaatia ei ole põhjus vaid seisund, millegi põhjal tekkinud tagajärg. Põhjuseks võib olla töö või millegi tähtsa (sõbra, eesmärgi, kodu...) ja olulise kaotus, üksindus jms, mis tekitavad ükskõiksust apaatsust, masendust, depressiooni...
Seega vajab inimene rohkem hoolivust, tähelepanu ja südamlikkust, mitte käske, ohtralt õpetusi ja targutusi, hinnanguid mida igal sammul tunda võib...
merike,
15.juun 2010,
13:03
Tänan.Väga õige jutt.Hakake liigutama, sest aeg jookseb...Minul ka muidugi.
