Saada sõbrale
Prindi artikkel
Rõivaste taaskasutus on nagu küüslauk – see kas meeldib või ei meeldi sulle. Meeldimise põhjusteks võivad olla nii hoolimine keskkonnast, uskumine oma panuse vajalikkusesse, soodne rahaline külg või ka lihtsalt uudishimu ja eksperimenteerimiskirg.
Kasutatud rõivad jõuavad meieni tavaliselt läbi taaskasutuspoodide. Teise ringi poed, mida rahvakeeli ka kaltsukateks kutsutakse, on kui kullakaevandused, kust võib leida sealt tõeliselt unikaalseid pärleid või jääda hoopis tühjade pihkudega.
Kasutatud kauba hinnad varieeruvad siiani väga suures ulatuses.
Hüppe paremuse suunas on aga teinud rõivaste eksponeerimine, mis on jõudnud tavapoega võrreldavale tasemele. Üha vähem leidub kaltsukaid, kus kasutatud rõivaste leidmiseks, on tarvis riidehunnikutes sobrada.
Tänapäevastes taaskasutuspoodides on rõivad pestud ja triigitud ning ripuvad kenasti riidepuudel. Avatakse isegi vahvaid taaskasutus-butiike, kus šoppamine pakub lausa esteetilist naudingut.
Taaskasutatud riided Inglismaalt
Taoline sildike ehib aeg-ajalt mõne second-hand’i klaasakent. Kuidas need riided siis meieni jõuavad ja millele on see tööstus üles ehitatud?
Inglismaal on levinud komme annetada rõivaid heategevuseks. Selle tarbeks on tänavatele püstitatud rohelised konteinerid, kuhu saab oma riided lihtsalt sisse visata.
Taaskasutusse suunatud rõivaste hulk on aga aastate jooksul paisunud nii suureks, et heategusettevõtetel, kelle ülesandeks on riideid oma poekestes müüa, ei ole neid enam kusagile panna.
Kahjuks on ka esemete kogus ja kvaliteet pöörvõrdelises seoses: mida rohkem on riideid, seda kehvem on nende kvaliteet.
Enamus rõivastest müüakse maha Ida-Euroopasse, Aasiasse ja Aafrikasse. Katastroofipiirkondadesse, kus abi tõeliselt vaja läheks, see kahjuks ei jõua. Põhjus on puhtalt majanduslik: laevaga saatmine võtaks liiga kaua aega ja õhutransport on kallis.
Vahel lähevad rõivad ka ümbertöötlemisse, näiteks Põhja-Indias, Panipatis, tehakse nendest viletsa kvaliteediga lõnga, millest omakorda valmistatakse odavaid tekke.
Enne riiete eksportimist korjavad kohalikud heategevuspoed parema kauba välja ja õige hea kraam müüakse maha näiteks e-Bay vahendusel.
Kõige suuremaks probleemiks on annetatud riiete materjal, mis on peamiselt sünteetiline. Sünteetikat on väga raske taaskasutada, samuti on suhteliselt kallis puuvillase riide taaskasutamine. Kõige „lihtsam“ materjal taaskasutuse seisukohast on villane.
Loe lisaks taaskasutuse butiikide kohta Bioneerist!
Rõivaste keskkonnamõju
Tarbimine on populaarne ning ühe hooaja rõivaste hulk meie kappides kasvab mühinal.
Viimase kümne aasta jooksul on näiteks Inglismaal uute riiete müük kasvanud ligikaudu 60%. Aastane rõivaste ja tekstiili tarbimine moodustab koguseliselt ligikaudu 2 miljonit tonni, millest 1,1 miljonit rändab prügikasti, 300 000 tonni taaskasutatakse ja ülejäänud kogus ripub ilmselt riidekappides.
Riided - meie kaasabil, loomulikult - mõjutavad keskkonda terve oma elutsükli jooksul. Kui suur see mõju on, sõltub eelkõige kangast, millest need rõivad on valmistatud.
Kangaste materjalid võib jagada nende päritoluallika järgi nelja suurde rühma: loomne (vill, siid), taimne (puuvill, lina, kanep, džuut), mineraalne (asbest, klaaskiud) ja sünteetiline (nailon, polüester, akrüül).
Erinevate rõivamaterjalide kohta saate lugeda võite lugeda lähemalt Bioneerist:
Sünteetika versus looduslik
Sünteetilise kanga tootmisprotsess on väga energiakulukas, lisaks eraldub näiteks nailoni tootmise käigus lämmastikoksiidi, mis on CO2-st 310 korda võimsam kasvuhoonegaas.
Meie mõnusalt pehmed fliispusad on valmistatud peamiselt polüestrist. Polüester on naftapõhine kangas, mille kõdunemiseks prügimäel kulub kuni 500 aastat.
Ehkki looduslikud tekstiilid on kordades nahasõbralikumad, on nende tootmisel samuti arvestatav keskkonnamõju.
Näiteks kulub ühe teksapaari jaoks vajaliku puuvilla (pole vahet kas orgaanilise või mitte) kasvatamiseks umbes 5000-8000 liitrit vett (selle sisse ei ole arvutatud vee hulka, mis kulub riide töötlemise käigus). Veekulule tasub juurde arvestada ka taimemürkide otsene ja kaudne mõju keskkonnale.
Suur enamik puuvillastest riietest valmib odava tööjõuga riikides. Hiina tehastesse jõuab 23% kogu maailmas kasvavast puuvillast.
Rõivaste eest hoolitsedes otsustame ise, kui „rohelised“ oleme. Meie valikuteks on pesuvahendid ja pesemise viis. Näiteks kulub kuni 90% riiete pesemisele kuluvast energiast soojendamisele, samas suudavad tänapäevased pesuvahendid pesu puhtaks saada ka käesoojase veega.
Rõivaste elutsükli viimases faasis tuleb meil otsustada, mida oma riietega edasi teha.
Rõivad uuele ringile
Kui tahad teada kõike teise ringi äridest, kirbuturgudest ja säästvamast ostlemisest, siis tasub uurida veebikeskkonda kaltsukad.ee. Tegemist on väga tänuväärse abimehega taaskasutuse pooldajale.
Kui tahad lugeda eesti keeles häid ideid rõivaste taaskasutusest ja redisainist, siis külasta veebikeskkonda craftwerk.ee/tarbetusttarvilikuks .
Kui tahad suhelda teiste aktiivsete taaskasutust pooldavate käsitööhuvilistega, leida uusi ideid ja vahetada nippe, siis külastage Isetegija foorumi taaskasutuse rubriiki www.isetegija.net.
Lisaks Humana ja Uuskasutuskeskuse poodidele võib kasutatud esemeid pakkuda ka Punasele Ristile, Päästearmeele, erinevatele kiriklikele abiorganisatsioonidele, suurperede ühendustele, lastekodudele ja varjupaikadesse. Alati tuleks helistada ja küsida, kas ja mida neil täpselt vaja võiks minna.
Kui sul on ärivaistu, siis miks mitte proovida oma riided interneti vahendusel või mõnel kirbuturul maha müüa.
Kuigi taaskasutus on hea valik, on ka sellel omad varjuküljed:
Kasutatud riiete transport üle maailma mõjutab keskkonda õhku paiskunud CO2 näol.
Samuti mõjutavad odavad sisseveetavad riided kohalikku majandust: näiteks suleti aastatel 1985 kuni 1992 Sambias 75st kohalikust rõivafirmast 51 ja seda osaliselt tänu välismaisele konkurentsile.
Ka juba kasutusel olnud kauba osmine on ostmine ja sellega tasub piiri pidada.
Mida siis tuleks teha?
Mida taaskasutada ja mida ära visata? Kas lahenduseks on väiksem tarbimine? - aga meie riigi majandus vajab meid tarbijatena! Või lõpetada sünteetilisest materjalist esemete ostmine?
Bioneer soovitab osta rohkem taaskasutatud rõivaid ja investeerida vähematesse, aga vastupidavamatesse esemetesse.
Artikkel ilmus Bioneeri e-õppes. Loe tasuta e-õppest kindlasti teema kohta lisaks ka lugejate välja pakutud ideid! E-õppe lugemiseks registreeri ennast e-õppe kasutajaks. Need lugejad, kes on juba registreerunud, peavad ainult e-õppesse sisse logima.
Bioneeri Intelligentse Egoismi e-õpe saab teoks tänu Keskkonnainvesteeringute Keskusele.
22.05. Mida peaks teadma kasutatud jalgratast ostes?
30.01. Peep Tobreluts: Elektriliste kaunistuste olukorda on kõige targem hinnata kohe pärast pühi!
17.01. Kuusakoski alustas vana elektroonika kokkuostu
23.11. Koolilaste poolt kogutud 50 000 kasutatud mahlapakist saab toota 152 000 A4 paberit
02.11. Mida tehakse sorteeritud jäätmetega?
01.11. Kasutatud tekstiilidele uus elu
07.10. Keskkonnaministeerium kutsub osalema jäätmetekke vähendamise nädalal
23.09. Ole Kaasas! projekti raames annetatakse mitusada arvutit abivajajatele
15.09. Kaubamaja kogub abivajajatele kasutatud lasteriideid ja -jalatseid
17.08. Põllumajandusmuuseum kutsub paberiteole
Diana,
24.aug 2011,
23:01
Kusjuures kuna viimasel paaril kuul olen teemaga rohkem kokku puutunud,
siis tundub, et inimeste arusaam taaskasutusest on küllaltki laialivalguv -
mõnes kohas võrreldakse taaskasutust ja väiketootjaid... See tundus juba
väga lambikas :D
Aga mina viskaksin nüüd hoopis küsimuse õhku, et miks kõik e-poed (või
vähemalt paremad neist) üritavad teha ostjale toodete leidmise võimalikult
lihtsaks ja samas järelturu portaalidest asjade leidmine on õudus kuubis...
Ise hetkel üritan käima lükata lehte http://lastekaubad.net, kus siis
lasteasjade järelturgu mugavaks nii ostja kui müüja jaoks muuta tahaks...
Korraks on käinud ka läbi mõte, et peaks tegema sarnase asja
naistekaupadele, aga kuni ühtegi huvilist pole, kes tahaks turundusliku
poolega tegeleda, siis mõtteks see jääb, kuna ise kõike ei jõua...
mari,
24.aug 2011,
13:27
aga mina ei tunne ennast absoluutselt süüdi, et ma ei osta oma riideid kasutatuna. eks see ole sisetunde küsimus, ma võin kanda oma ema või õe riideid, mida nad ise enam ei kanna, aga võõrale kuulunud asi tundub imelik. ja ma vähendan oma rõivaste keskkonnamõju teisiti - esiteks lähtun ma põhimõttest, et vähem on parem ja ostan uusi riideid seega väga harva. teiseks õmblen ma umbes 30% oma garderoobist ise ja saan seega teha täpselt nii kvaliteetseid asju, kui vaja. kolmandaks kannan ma oma riided aastatega enamasti nii läbi, et need enam taaskasutusse ei kõlbagi. ja neljandaks üritan ma poest ostes vältida hiinas valmistatud rõivaid, mis on küll uskumatult raske.
elektritsaabtasuta.blogspot.com,
24.aug 2011,
01:02
Olen eelmisega nõus,paljud joped tehti presendist ja need kestsid igavesti.
Dublinis matka poest olen püüdnud leida vastupidavaid rõivaid aga võta
näpust,ei leia ühti.Ostsin peresendi taolisest materjalist sõduri jope aga
see osutus kileks...juba teisel päeval kärises puruks...
Zeitgeist filmides on juttu,et korporatsioonid toodavad lühikese
tarbimisajaga kaupu selleks,et ostetaks uuesti.Tänapäeval on võimatu on
osta ka kalli raha eest vastupidavaid rõivaid.
vastupidavus,
23.aug 2011,
16:16
Njah, siit tekib jälle küsimus, et kust saada vastupidavamaid riideid. Ise olen ostnud nii odavaid kui kalleid riideid, aga vastupidavuses küll mingit vahet pole märganud. Riie kulub ikkagi ühtemoodi. Meenutasin just õnnist nõukogude aega, kus tekikotid nt kestsid terve mu lapsepõlve, nüüd aga vaevu 3-4 aastat. Mis kangastega tänapäeval siis teistmoodi tehakse, et nad nii õhukesed ja pudedad on?












