• Piirake enda kasutuses olevate mootoriga sõiduvahendite hulka. Kui vaadata sõidukit üksiku objektina, siis läheb olukord üha paremaks. Miks? Aga sellepärast, et inimestel on subjektiivne hinnang autot ostes. Keegi normaalne inimene ei taha ju sõita pläriseva autoga! Probleem, miks liikluse müra on hull, peitub autode hulgas mitte üksiku tavalise auto müras.

• Kasutage vaiksemaid sõiduvahendeid. Te saate anda oma panuse vähema mürahulgaga elukeskkonna nimel sõites lühemaid otsi näiteks jalgratta, tõukeratta või vaiksemate rulluiskudega. Trandikama sõiduvahendina soovitatakse mitmel pool maailmas müravähendamise eesmärgil kasutada ka elektriautosid, aga Eestis pole need veel mugavaks lahenduseks.

• Olge ise ja õpetage ka oma kaaslastele, kuidas olla arvestav mopeediomanik. Kõige hullemad müratekitajad liiklusvahendite seas on mopeedid. Mopeediomanikud ehitavad sõiduriistu veel ümber, vilistades tihti igasugustele ohutusnõuetele. Inimesi häirib enim see, et noorukitel on kombeks oma mopeedidega tiirutada teatud piirkondades edasi ja tagasi. Politsei teatavasti igal pool ei patrulli.

• Paigutage konditsioneerid ja õhutamise ventilaatorid nii, et need kaaskodanikke võimalikult vähe segaksid. Võimalusel lülitage süsteemid öötundideks välja. 

• Kasutage mootoriga koristamiseks ja aiatööks mõeldud masinaid päevasel ajal. Olge teiste inimeste ööune vastu lugupidav. Üks häirivat müra põhjustav tegevus on öine tänavate koristamine. Selle müra vastu võitlemine on keeruline, sest koristusmasinad saadetakse tänavatele tihti just öötundidel. Kuid suured tänavakoristusmasinad ei ole ainsad, mida öötundidel ja varajastel hommikutundidel koristamiseks kasutatakse. Sageli võtavad majahoidjad ja haljasala hooldajad töövaeva vähendamiseks kasutusele lehepuhurid ja niidumasinad. Kui teie maja või töökoha majahoidja tavatseb sama teha, siis proovige hambad ristis kannatamise asemel hoopis inimlikule kokkuleppele jõuda. Korteriühistute puhul saate ise korteriomanikuna üsna palju ära teha. Ärge alahinnake kodanikualgatust!

• Veel ühte mürarikast tegevust – pidevat muruniitmist - saab inimene ise vältida. Aedlinnades tundub suveperioodil muruniitmine toimuvat lakkamatult. Selle tegevuse vastu suunatud protestid stiilis "Pühapäeval muru ei niida!" sumbuvad aiaomanike üksmeelsesse mahalaitmisse. Selles suhtes oleks vaja ilmselt seaduslikku regulatsiooni. Võib-olla tasub endale meenutada, et muru ei pea igal nädalal niitma. Piisab ka kevadisel ajal kaks korda kuus niitmisest ja sügise poole ühest korrast kuus. Kinnisvarahoolduse standard nõuab muru niitmist ainult kuuel korral aastas. Müra osas lahendust võib pakkuda ka mehaaniline muruniiduk.

• Jälgige oma koera haukumist, kui temaga varajastel hommikutundidel jalutate. Teatavasti on igal koeraomanikul enda teha, kas tema koer haugub igal võimalikul juhul või ainult siis, kui lubatakse. Olgem viisakad magajate suhtes!

• Baaride, pubide, õhtuste muusikaürituste, kortermajades elavate melomaanide ja öiste lärmajatega tegutseb vajadusel politsei. Politseinike hinnangul moodustavad sellised väljakutsed vägagi suure osa nende poole pöördumistest.

• Vähendage üleliigseid müraallikaid oma kodus. Lülitage välja lihtsalt nurgas mängiv televiisor ja kõrval toas kuulajata mängiv raadio. Kui kuulate muusikat kõrvaklappidega, siis reguleerige heli tagasihoidlikuma kõvaduse peale. Kindlasti harige oma lapsi müra mõjudest! Arvutit, tolmuimejat, ventilaatorit, külmkappi, pesumasinat jms ostes jälgige, et valitud mudelid oleksid müra osas säästlikumad. Hooldage ka oma koduseid seadmeid piisava sagedusega, et vähendada nende mürateket. Näiteks arvuti muudab lärmakamaks tolm. Ka külmik muutub lärmakamaks, kui see on olnud pikka aega sulatamata.

• Jälgige, et mänguasjad, mida teie lapsed kasutavad, ei teeks liiga suurt lärmi, sest tugeva müraga mänguasjad võivad kahjustada kuulmist. 

• Valige ja planeerige oma kodu mürasäästlikuna. Kui ostate korterit, siis eelistage teest kaugemal asuvat või hoovipoolsete akendega eluaset. Kui vahetate aknaid, siis kaaluge ka kolmekordsete klaasidega akende panemist, sest need on mürakindlamad. Ka öine ruloode ette tõmbamine vähendab väidetavalt veidike tuppa kostuvat müra.

• Kasutage julgelt kõrvatroppe. Kõrvatroppide kaks peamist liiki katavad kõik mürarikkad keskkonnad ja omavad piisavalt vajalikke funktsioone: korduvkasutatavad kõrvatropid ja pehmest vahust kõrvatropid. Korduvkasutatavad kõrvatropid eemaldavad kahjuliku müra ja lasevad läbi puhta heli. Sageli arvatakse, et kui tegu on kõrvatropiga, siis viimase ülesanne on summutada kõik helid. Nii see siiski pole. Kontserdil või ööklubis viibides parandab koguni heli kvaliteeti, sest ei lase kõrva ülepeksvaid kõrghelisid ega liiga madalaid helisid. Pehmest vahust kõrvatropid sobivad kasutamiseks valjudes ja mürarikastes keskkondades või kohtades, kus on vaja tavapärast mürataset alandada. Sobivad kasutamiseks magamise ajal, lasketiirus, raamatut lugedes, tööstuses. Need kõrvatropid sobivad kasutamiseks mitte rohkem kui 3-4 kasutuskorda, sest kaotavad liigse kasutuse järel oma võime teid müra eest kaitsta. Pehmest vahust kõrvatropi mürasummutus on 33dB SNR ehk summutab pea kõik.

• Kui lähete lastega koos mürarikkasse paika, siis kasutage laste kõrvade kaitseks kõrvaklappe või kõrvatroppe. Laste kuulmine väärib hoidmist!

Küsimus spetsialistile: „Kas müra on võimalik ennetada?“

Vastab Kärt Vaarmari Keskkonnaõiguse Keskusest: "Müra ennetamine on võimalik eelkõige planeeringute kaudu. Kohalikud omavalitsused peaksid planeeringute kehtestamisel kindlaks määrama, millised ettevõtted millistes piirkondades tohivad tegutseda, ning andma ka selged alused mürakategooriate määramiseks. Planeerimisel tuleb arvestada, millist müra võib kavandatav tegevus avaldada, ning sellest lähtuvalt tuleb valida kas tegevuse asukohta või aega või rakendada müra leevendavaid meetmeid (nt müratõkkeseinu). Lisaks on kohalikel omavalitsustel võimalik kehtestada mürale oma territooriumil müra normtasemete määrusest kuni 50% rangemaid normtasemeid. Samuti võib KOV liikluskorraldusega piirata mootorsõidukite liikumist oma territooriumil, kui on oht, et võib tekkida välismüra normtasemete ületamine."

Loe lisa, mida arvab tuntud keskkonnajurist Kärt Vaarmari müraprobleemidest!

Artikkel ilmus Bioneeri e-õppes. Loe tasuta e-õppest kindlasti teema kohta lisaks ka lugejate välja pakutud ideid! E-õppe lugemiseks registreeri ennast e-õppe kasutajaks. Need lugejad, kes on juba registreerunud, peavad ainult e-õppesse sisse logima.