Teisipäevasel Tartu linnavalitsuse istungil kanti ette Tartu Regiooni Energiaagentuuri poolt tehtud Tartu linna Säästva Elamumajanduse ja Energeetika Programm ning Tartu linna hoonete energiatarbimise ja sisekliima uuringu esimese etapi aruanne.

Tartu linna Säästva Elamumajanduse ja Energeetika Programmi üldiseks eesmärgiks on Tartu elamumajanduses energiasäästu saavutamine 10% aastaks 2020. Programmi analüüsist selgub, et kuigi energia tarbimine ei ole otseselt seotud korterelamute tüübi ega vanusega, on madalam energiatarve ja ühtlasem sisekliima nendes hoonetes, mida hooldatakse regulaarselt ja kus viiakse läbi jooksvaid remonditöid, mis ei kvalifitseeru energeetilise renoveerimise alla, küll aga mõjutavad hoone säilimist. Tavapärase, kohusetundlik ja õigeaegne hooldus väldib soojaenergia tarve kasvamise ebasoovitavalt kõrgeks.

Keskmine soojusenergia tarve Tartu korterelamutes energiaauditite järgi on ca 170 kWh/m² ja säästupotentsiaal on sellest 50% ehk teisisõnu oleks võimalik saavutada renoveerimise järgne normaalaastale taandatud soojusenergia tarbimine suuruses 85 kWh/m² aastas. Kõikide 152 auditeeritud hoone renoveerimine parimale energiatõhususe tasemele läheks maksma ligi 30 miljonit eurot. Ühe hoone kohta teeks see keskmiselt ca 200 000 eurot.

Tartu linna hoonete energiatarbimise ja sisekliima uuringu eesmärgiks oli fikseerida Tartu linnale kuuluva kinnisvara seisukord energiakasutuse ja -tõhususe ning sisekliima kvaliteedi seisukohast. Uuringu lõppeesmärgiks on üle vaadata kõik linnale kuuluvad hooned ja anda soovitused edaspidiseks tegevuseks. Esimeses etapis analüüsiti tarbimisandmete põhjal Tartu linnas asuvate lasteaedade, koolide, raamatukogude, sotsiaal-, ja spordihoonete energiakasutust tarbimisandmete järgi.

Analüüsist selgus, et mitmetel lasteaedadel on probleeme CO₂ sisaldusega ning esmajärgus peaks tegelema lasteaedades siseõhu parandamisega. Järgnevate lasteaia hoonete renoveerimise juures tuleb soojatagastusega ventilatsioonile pöörata senisest suuremat tähelepanu alates süsteemi projekteerimise ülesande püstitamisest. Samuti ilmnes, et soojusenergiat säästvad hooned kulutavad automaatsüsteemide tõttu enamasti rohkem elektrienergiat, kuid kokkuvõttes on sellise hoone energiatarbimine väiksem, kui renoveerimata hoonel.