laupäev 20. september

wiseman interactive oü


kik
Kysk



Nahahooldus talvel: koori, niisuta ja toida!

Autor: Agnes Männiste, Bioneer.ee vabatahtlik kaasautor

01.veebruar 12, kolmapäev Saada sõbrale Prindi artikkel
Nahahooldus talvel: koori, niisuta ja toida!

Pakasesel talvel, kui õhk on kuiv ja viibime väljas miinuskraadide käes, seejärel toasoojas ning kanname külma kaitseks rohkem riideid kui tavaliselt, muutub nahk kõige selle toimel kergesti kuivaks. Kuna nahk ei saa talvel enam õhust nii palju niiskust, tõmbub see ökosalongi Harmonia juhataja Heli Kanni sõnul kaitseseisundisse. „Ma nimetaksin seda külmastressiks. Muidu saab nahk ise hakkama, kuid talvel tuleb seda toetada ja turgutada – koorida, niisutada ja toita,“ ütles ta.

Enne välja külma kätte minekut tuleks ökosalongi perenaise sõnul hommikuti kaitsta näonahka toitvama kreemiga, seda eriti siis, kui nahk on kuiv ja tundlik. Kreem ei tohiks nahka ummistada, vaid see peaks saama siiski hingata. Õhtul enne magamaminekut tasub aga nahal lasta puhata ja taastuda ning kasutada kergemat, sügavniisutavat kreemi. „Talvel tasub kreemid ära vahetada – mis suvel oli toitvam öökreem, siis seda kasutada nüüd päeval ja vastupidi,“ soovitas Kann.

Võiseemniku või ja mesilasvaha kaitsevad nahka

Kreemide valimisel tasub jälgida, et need ei sisaldaks põhilise koostisainena vett, vaid õlisid või rasvasid. Kindlasti soovitab Kann vältida glütseriini sisaldavaid kreeme. Glütseriin on küll niiskusesäilitaja, kuid imab niiskuse ka naha sügavamatest kihtidest.

Kanni soovitusel võiksid talvised kreemid sisaldada hoopis võiseemniku võid (inglisekeelse väljendi otsetõlke tulemusena tuntakse seda ka sheavõina) või mesilasvaha, mis tekitavad nahale kaitsekihi, ega lase sel niiskust kaotada.

Hea on ka argaaniaõli, mis niisutab ja toidab nahka sügavuti. Seejuures ei tasu karta, et need kreemid oleksid liiga rasvased, ega imenduks hästi või ummistaksid poorid.

Oma kreemid teeb Kann ise ja talvel just võiseemniku võist või mesilasvahast. „Eelmisel talvel tegin ühe kreemi, kus olid sees nii sheavõi kui ka argaaniaõli. Võib öelda, et see mind päästiski, kõik suusatamised ja väljaskäimised möödusid muretult, nii et julgen seda kreemi soovitada. See sobib väga hästi ka jumestuskreemi alla,“ kiitis ta.

Nüüdki valmistas Heli Kann kaitsva näokreemi võiseemniku võist, kakaovõist, argaaniaõlist, aprikoosiõlist (mille asemel võib kasutada ka jojoobiõli), Martini sidrunheina õlist (viimane on rahvasuus tuntud ka palmaroosi nime all) ja lavendli eeterlikust õlist. Sellist kreemi on Kanni sõnul väga lihtne teha, sest koostisaineid leiab kergesti, neid saab osta väikeses, kreemiks vajalikus koguses ning mingeid erilisi seadmeid ei ole tarvis.

Võiseemniku või ja õlide vahekord võiks kreemis olla järgmine: 30 grammi võiseemniku võid ja 10-15 grammi vedelat õli. Võiseemniku või tuleb ära sulatada ning vispeldada või mikserdada selle sisse vedelad õlid. Vahepeal tuleks kreemi veidi aega külmikus jahutada ning siis jälle edasi vispeldada, kuni kreemjas mass muutub valgeks ja vahukooreseks ning võiseemniku või jahtub. Siis ei lähe kreem tükki ja säilib hästi.

Kaitsev kreem valmib lihtsamalt kui supp

Soodsama, kuid samuti hea talvise kaitsva kreemi saab valmistada lihtsalt mesilasvahast ja jojoobiõlist või mesilasvahast ja külmpressi oliiviõlist. Sellise kreemi valmistamiseks tuleks võtta 20 protsenti vaha ja 75 protsenti vedelat õli ning kuni viis protsenti võib kreemi lisada eeterlikku õli.

Nahahooldus talvel

Mesilasvaha tuleb kuni 60 kraadi juures ära sulatada ja seejärel samuti vedel õli vähehaaval vahasse vispeldada. Mesilasvaha kreemi on veelgi lihtsam valmistada, kuna seda ei ole vaja jahutada. Kui kreem sai liiga paks või vedel, võib selle üles sulatada ja õli või vaha juurde lisada. Mesilasvaha kreem sobib eriti hästi kuivale nahale, kuid ööseks seda näole ega kehale siiski määrida ei tasu.

Kann ise kannab talvel kaasas veel sidrunheinaselt lõhnavat kaitsvat kätekreemi. Seda on juba veidi keerulisem valmistada, sest kreem sisaldab astelpajuõli, kookoseõli ja saialilleõli, võiseemniku või, mesilasvaha ja eeterlike õlide kõrval ka taimset hüdrosooli ja emulgaatorit. Huvilistele on Kann aga alati valmis Harmonia salongis kreeme kokku segama või nende valmistamist õpetama.

Nahahooldus talvel

Talvel vajab nahk ka rohkem koorimist, mida võiks teha lausa üle päeva. Kuivad naharakud on vaja eemaldada ning vereringet elavdada, et nahk saaks tagasi oma elujõu ja hingamise. Kanni enda lemmikkoorijad on kaerajahu ja peened nisukliid, koorimiseks ongi parimad toitvad ja looduslikud ained. Samuti võib koorijaks jahvatada rohelist teed või kasutada muud taimepuru. „Väga hea koorija on ränirikas põldosi, mis noorendab nahka. Võib teha ka taimepuru segu ja kelle nahk kannatab, segada hulka mett ning teha selle seguga maski või koorida,“ loetles ta. Keha koorimiseks sobivad hästi ka erinevad soolad, suhkur ja kohv, mis võivad talvel olla nahale siiski liiga tugevad.

Rohkem kaitset ja niisutust vajavad külmal ajal ka huuled. Siingi soovitab Kann valida palsami, mis moodustab huultele kaitsva kihi ning head selleks on jälle võiseemniku võid või mesilasvaha sisaldavad tooted. Ka huultele määrimiseks mõeldud kosmeetikas tasub vältida glütseriiniga palsameid, mida kasutades muutuvad huuled tegelikult aina kuivemaks ning neid tuleb niisutada ikka uuesti ja uuesti.

Kunstlik turgutus tekitab isu enda järele

Neile, kes ei ole ise kreemi tegemiseks veel valmis, kõlab Kanni soovitus kosmeetika valimisel: mida vähem on etiketil võõraid arusaamatuid nimetusi, seda parem! „Ideaalis taastub nahk ise. Kui panna sellele peale liiga palju kunstlikku turgutust, jääme selle lõksu ning nahk hakkabki seda aina rohkem nõudma. Mida loomulikumaid asju tarbida, seda parem,“ soovitas ökosalongi juhataja.

Kreemis võiksid domineerida naturaalsed taimsed õlid ja rasvad, mitte vesi ning eelistada tasub sünteetiliste lisaainete, näiteks kunstlike stimulaatorite või säilitusaineteta tooteid. Kui nahk on nendega juba harjunud, kuid tekib soov kunstlikest lisaainetest siiski loobuda, tuleb teha läbi puhastusprotsess. Sellisel juhul tasub hakata nahka vähehaaval puhtamate toodetega harjutama.

Tarbijana tasub õppida kosmeetikatoodete silte lugema ning mõtlema ka sellele, millest on mingid koostisained saadud ja tehtud. Lihtne on langeda loodusliku kosmeetika müügiargumendi lõksu, kuid tegelikult võib looduslikuks nimetada juba kosmeetikume, mille koostises on vaid kaks protsenti looduslikke toimeaineid. Keemiliselt töödeldud toimeained ei ole enam looduslikud.

Nagu kosmeetika puhul, tasuks sünteetilist vältida ka riietuses ning eelistada naturaalseid kangaid, mis ei aja talvel nahka sügelema. Samuti tasub kuivale nahale pakkuda niisutust ja kosutust seestpoolt – süüa rohkem toitaineid, mahlakaid aurutatud sooje toite ja tarbida piisavalt vedelikku.






Bioneer soovitab:


Telli nädalane tasuta kokkuvõte Bioneeri olulisematest uudistest!