neljapäev 29. juuni

Martin Vällik: Kuidas lugeda uudiseid?

Autor: Martin Vällik, Skeptik.ee eestvedaja

07.august 12, teisipäev Prindi artikkel
Martin Vällik: Kuidas lugeda uudiseid?

Igal inimesel on elus mitmeid rolle - me saame samaaegselt olla lapsevanemad, tööinimesed, poliitikahuvilised, tervise eest hoolitsejad, kultuurihuvilised jne. Iga endale võetud rolli tarbeks vajame me infokillukesi, mida peame välja noppima pidevalt uuenevast uudisvoost, mille  pealkirjad üritavad edukate meemidena lugeja teadvusesse jõuda. Järgnevas lühikeses kirjelduses keskendun pigem sellistele uudistele, mida võiks laias plaanis nimetada teadusuudisteks, sest potentsiaalselt on just teadusuudised need, mis avardavad me maailmapilti, annavad maailma kohta midagi uut teada. Seepärast tuleb neisse suhtuda ka veidi kriitilisemalt, sest väärinfo on kui padakonn, mida on raske välja rookida ja see hõivab koha, mis muidu kuuluks õigemale teabele.

Et protsess oleks jälgitav, toon kõrvale konkreetse näite uudisest, mis tõeks osutudes oleks oluline infokild lapsevanematele, kes juurdlevad selle üle, kas ja mil määral oma lapsi vaktsineerida.

Postimehe veebiväljaande alamportaalid Tarbija24 ja Naine24 avaldasid eelmisel kuul oma terviserubriikides uudise pealkirjaga "Uus uuring: vaktsineeritud lastel esineb 2-5 korda rohkem haigusi ja tervisehäireid kui vaktsineerimata lastel". Täna seda lugu Postimehe portaalidest enam ei leia. Peavoolu portaalidest on lugu loetav vaid Delfis pealkirja all "Uus uuring: vaktsineeritud lastel esineb kordades rohkem haigusi ja tervisehäireid". Delfi tekstile ka toetun.

Oluline järeldus on pealkirjas ära öeldud. Olles antud teemaga ka varem kokku puutunud, paistis pealkirjas väljendatu olevat vastuolus seniste uuringute andmetega, seepärast tekkis vähemalt minul kõrgendatud huvi, et mis uuring see oli, mis senised teadmise pahupidi pöörab.

Väide on seniste teadmiste taustal erakordne ja erakordsed väited vajavad ka erakordselt häid tõendeid, et aktsepteeritud tõeks saada. Selliste taustateadmistega klikkisin pealkirjale, et lugu ennast lugeda. See näitab muidugi ka pealkirjameistrite tähtsat tööd, et silmanurgast märkamine muutuks ka reaalseks klikiks.

Kohe alguses hakkab silma, et uudis on võetud alkeemia.ee portaalist. Jällegi, see vihje eeldab taustateadmist, millega too portaal tegeleb ja milline on sealsete tekstide kvaliteet. Kui seda taustateadmist ei ole, siis juba sõna "alkeemia" ise viitab esoteerikale, eelteaduslikule maailmavaatele, mis ei pruugi kuigi hästi mõista tänapäevasele teadusele iseloomulikke kvaliteedi- ja kontrollinõudeid.

Igal juhul tõstatab alkeemia.ee allikana lisaküsimuse selles osas, kas vahendaja on mõistnud refereeritavat uuringut õigesti või kas üldse on refereeritav tekst uuring selles mõttes, mida tänapäeval uuringuks peetakse. Kui me neis asjus ei saa kindlad olla, siis ei saa ka pealkirjas kindlas kõneviisis väljendatud järeldust tõsiselt võtta. Millised pikaajalised mõjud aga jäävad neile inimestele, kes loevad ainult pealkirja ja saavad kohe lapsevanemateks, võib vaid spekuleerida.

Hiljuti terviseametist saabunud andmed näitavad selgelt, et vaktsineerituse tase on langenud ja neid lapsevanemaid, kes keelduvad oma laste vaktsineerimisest, on aina rohkem.

Tekst algab väitega: "2011. aastal tehti avalikuks Saksamaal läbi viidud uuring, millesse oli kaasatud umbes 8000 vaktsineerimata last, kelle vanus ulatus vastsündinutest 19-aastasteni." See lause sisaldab hulga väiteid, mille kohta saab sõnastada hulga küsimusi.

  • Kui uuring "tehti avalikuks", siis kus see avalikustati? Kas on see avaldatud lugupeetud ja kõrge hinnanguga eelretsenseeritavas teadusajakirjas või mingil muul moel?

  • Kui on läbi viidud uuring, siis millise metoodikaga? Meditsiinialaste uuringute kuldstandard on juhuslikult valitud kontrollgrupiga kaksikpime kliiniline test, aga ka tagasivaatelised epidemioloogilised uuringud ja paljud muud, kuidas konkreetse sekkumise (antud juhul siis vaktsineerimine või selle puudumine) mõju hinnata.

  • Millistel alustel need 8000 last uuringusse valiti? Kas juhuvaliku põhjal? Kas uuritavad andsid endast ise (või nende vanemad) teada? Kas oli ka kontrollgrupp ja kas kontrollgrupp on kõigi muude näitajate poolest uuringugrupiga sarnane? Kas valim üldse esindab üldkogumit ja kas selle valimi peal tehtud uuringu tulemused on üldistatavad üldkogumile?

Edasi öeldakse meile uuringu tulemused: "Tulemused näitasid, et vaktsineeritud lastel esineb vähemalt 2-5 korda rohkem haigusi ja tervisehäireid kui vaktsineerimata lastel".

Koheselt tekkisid uued küsimused.

  • Kes ja kuidas hindasid laste tervisehäireid ja haigusi? Kas kasutati dokumenteeritud haiguslugusid või paluti lapsevanematel meenutada ja hinnata laste põdemiste hulka?

  • Arvuline hinnang "2-5 korda" viitab teatud statistilisele analüüsile, kus peaks kirjas olema ka usalduspiirid ja teostatud statistilised testid. Kas me leiame need uuringust?

Edasi loen teksti lootusega nendele küsimustele vastust leida. Suurema huvi korral kasutan otsingute abi, et algallikaid tuvastada ja neist otse vajalik info leida, sest kohalik refereerija ei pea teadma, millised on minu ootused tekstile.

"Andmed koguti vaktsineerimata lastega lapsevanematelt veebilehe vaccineinjury.info koostatud internetiküsitluse kaudu." Internet on tihti üsna segmenteerunud, et sarnaste huvidega inimesed üksteist leiaksid. Vaccineinjury.info külastajate kohta võib aimu saada, kui tutvuda selle veebilehe sisuga ja enesekohase tutvustusega. Selgub, et vaccineinjury.info on vaktsineerimisvastane lehekülg, mida majandab ja täidab homöopaat.

On põhjust arvata, et internetiküsitluses osalesid pigem selle kodulehe tavakülastajad, st inimesed, kes juba on vaktsiinivastased, seega on põhjust oletada, et valim on üsna kallutatud ja ei esinda üldkogumit kuigi täpselt. Teiseks on internetiküsitlus väga subjektiivne.

Kujutlege end praegu oma 19-aastase lapse imiku-ea haigusi meenutamas. Internetiküsitlust võib uurimisvahendina kasutada küll, kui arvestatakse selle meetodi puudustega. Küll aga ei saa sellise meetodiga tehtud uuringu põhjal kindlas kõneviisis väita, et vaktsineeritud lapsed on mitu korda haigemad kui vaktsineerimata lapsed.

Ehk on eestikeelse uudise koostaja midagi valesti mõistnud? Püüame selgust leida originaaltekstist. Lähim, mida võiks tõlgendada uuringu tulemusteks, on leida vaccineinjury.info leheküljel.

Selgub, et küsitlus on alles käimas, seega mingite järelduste tegemine on liiga ennatlik. Vastatud on 11386 vaktsineerimata ja 1392 vaktsineeritud lapse eest (7. august 2012 seisuga), seega ei vasta valim, mis pole teaduslikel alustel koostatud esinduslik valim üldkogumist, vaid isemoodustunud valimatu hulk inimesi, kuidagi sellistele kriteeriumitele, mis võimaldaksid üldistavaid järeldusi teha. Need on andmetöötluse ja statistika aabitsatõed, umbes samal tasemel nagu aritmeetilise keskmise arvutamine.

Tegelikult võikski peale kolmandat lauset selle artikli lugemise pooleli jätta ja võtta teadmiseks, et järjekordselt on ilmunud lugu, millel on kõlav pealkiri, mis ei vasta tegelikkusele. Too viidatu "uuring" ei ole üldse uuring, vaid küsitlus, mis lisaks muudele puudustele on veel ka lõpetamata.

Artikli ja allikate analüüsi saab aga vajadusel jätkata mitmel moel. Kui eestikeelses vahenduses vihjatakse, et tegemist on teadusuuringuga, siis tasub välja otsida uuringu algtekst või vähemalt selle abstrakt, kui uuring ise maksubarjääri taga istub. Kui tegemist on tervisealase teemaga, siis on heaks alguspunktiks meditsiiniuuringute andmebaas PubMed.gov.

Kui otsitavat uuringut selle abil pole leida, siis ilmselt pole seda olemas või on sellise kvaliteediga, et teadusajakirjad ei riski oma renomeega selle avaldamisel. Samas on ajakirjal ja ajakirjal ka vahe. Samast andmebaasist võib vaadata, kas uuringu autorilt on varem teadustöid ilmunud. Nimi Andreas Bachmair seal küll esineb, aga see teadlane on Austriast ning on Šveitsi homöopaadi nimekaim.

Veel võib vaadata, kas lugu sisaldab mõnd vandenõuteooriat. Meie näidisartikkel sisaldab: "Seda iseseisvat uuringut on korraldajad pidanud ise rahastama, sest uuringut ei sponsoreeri ükski suur "usaldusväärne" mittetulundusorganisatsioon ega ametlik valitsuse terviseamet, millel tekiks mõistagi poliitiline ja rahaline huvide konflikt."

Kas artiklis on teisi faktiväiteid, mida on võimalik sõltumatutest kanalitest üle kontrollida? Kui tekst sisaldab tuvastatavalt valesid faktiväiteid väikestes asjades, siis viitab see valetamismustrile ja asetab suurema kahtluse alla ka suurejoonelised järeldused. Kas ja milliseid demagoogiavõtteid kasutatakse, et peita oma teaduslike argumentide nõrkust, aga suurendada emotsionaalsete argumentide tugevust.

Heaks uurimismaterjaliks on alati mingid konkreetsed nimed ja viited teistele uurimistulemustele. Esmaste kahtluste tekkimisel võib igaks juhuks ka need üle vaadata, et kontrollida algallikast üle, kas refereeritud artikli autor on viidatud algallikatega ausalt ümber käinud.

Meie näidisartiklis väidetakse konkreetse viitega: "Pikaajaline uuring Guinea-Bissaus (Kristensen I, Aaby P, Jensen H. Routine vaccinations and child survival: follow up study in Guinea-Bissau, West Africa, BMJ 2000; 321: 1435-41). Viie aasta jooksul vahemikus 1990-1996 jälgiti 15 000 last. Tulemus: difteeria, teetanuse ja läkaköha vastu vaktsineeritud laste suremus oli kaks korda suurem kui vaktsineerimata lastel (vastavalt 10,5% ja 4,7%)." Uuring on kergelt leitav: www.ncbi.nlm.nih.gov.

Tõepoolest - statsitiline analüüs näitab, et ühe DTP doosi saanute seas oli suremus suurem (arvud on ebatäpselt edastatud), kuid seda mõneti ootamatut tulemust ei seostata sugugi DTP vaktiiniga. Sama uuringu teine ootamatu tulemus näitas, et leetrite ja tuberkuloosi vastu vaktsineerimine jällegi vähendas suremust oodatud määrast rohkem. Kuid hilisem analüüs on näidanud, et mõlemad ootamatused on selgitatavad metodoloogiliste keerukustega ning efektid on "mittespetsiifilised mõjud" (vt arutelud peale uuringu ilmumist).

Seega võib meie näidisartikli autori tegevuses näha andmete valikulist esitamist, et tõestada oma lemmikteooriat "vaktsiinid on kahjulikud", samas mõistmata viidatud uuringu ja sealsete arvandmete sisu ja soovimata olla kursis arutelude ja analüüside edasise käiguga.


Lõpetuseks paar sõna homöopaatiast. Homöopaatia on 200 aasta vanune tegevus, mis väidab end tegelevat inimese tervise parandamisega. Tänapäeval peetakse seda "alternatiivmeditsiini" valda kuuluvaks ehk selle tegevuse mõju ja ohutus ei ole teaduslikult tõendatud ning selle põhimõtted on vastuolus nende teaduslike teadmistega, mis meil füüsikast, keemiast, bioloogiast jne olemas on.

Näiteks väidetakse homöopaatias, et ravim muutub seda tugevamaks (potentsemaks), mida rohkem seda lahjendada (potentseerida). Tihti on ematinktuuri lahjendused nii suured, et leidmaks ühte algse tinktuuri molekuli, peaks anum olema suurem kui päikesesüsteem. Väidetavat ravimõju püütakse seletada "vee mäluga", aga sellist asja pole füüsikud-keemikud avastanud.

Veel näitavad hulgalised uuringud, et homöopaatia mõju ei ole eristatav platseebost. Tundub loogiline, et iga inimene, kes on õppinud tänapäevast teadust (füüsika, keemia, meditsiin, bioloogia...), peaks mõistma homöopaatia naeruväärsust, seega tasub suhtuda suure ettevaatusega ning kõrgendatud skeptilise tähelepanuga uuringutesse, mida teostavad homöopaadid, sest nende arusaamad teadusest ja selle tegemisest võivad olla väga "alternatiivsed" ehk mitte kooskõlas tänapäevaste arusaamadega.







Telli nädalane tasuta kokkuvõte Bioneeri olulisematest uudistest!