Toataimede vahetamine tekitas omamoodi sotsiaalse võrgustiku. Lilleomanik teadis, kellelt mis lill oli saadud ja kuidas seda kasvatama pidi. Lille päritolu teadmine tekitas taimele legendi ja aitas lille uuel omanikul kinkijat meeles pidada.  

Populaarsed olid ka nn „näpatud lilled“ ehk kui kuskil nähti mõnda põnevat taime, siis enda jaoks jupikese võtmist ei peetud väga suureks kuriteoks. Mäletan isegi ühe oma kooliõpetaja poolt lausutud kõnekäändu, et „näpatud“ lill kasvab kõige paremini.

Meie saime enamus toataimi vahetuse teel. Vahetust harrastati isegi põhikooliealiste laste hulgas. Lillejagamine oli ka osa kooli ja kodu suhetest, sest sügisel kooli minnes tõid paljud lapsed kodus paljundatud toataimi kaasa. Mingit rahakogumist toataimede ostmise eesmärgil minu kooliajal küll ei olnud.

Ma ei tea, kas tänapäeval potililli kooli viiakse, aga toataimede vahetamine on küll harvemaks jäänud. Arvan, et paljuski näitab suhtumine toataimedesse meie suhtumist kogu elutsüklisse. Me oleme harjunud saama kõike kiirelt. Poest lille ostmine annabki kiire tulemuse ja mugavuse maksame kinni rahaga. Nagu poetoidul pole ka poelilledel legendi, seega on nad ostja jaoks emotsioonitult anonüümsed.

23.september – KOKKU 39,3565

Hommik: kokku 10,1575

• 250g mahedat hapupiima 3,80
• 14g kama 0,9975
• 25g rosinaid 3,8
• 1 tass kohvi 1,56

Lõuna: kokku 16,226

• 1/4 üleeilset köögiviljapüreed 6,025
• 1 muna 2,866
• 30g päevalilleõli 3,21
• 2g soola 0,02
• 1 tass astelpaju jooki 1,74 
• 85g porgandit 2,365
• Sidrunimahla ???

Õhtu: kokku 12,973

• *1/6 eilset hapukapsasuppi 9,173
• 25g rosinaid 3,8

Katrin Lipp, www.bioneer.ee toimetaja
Pilt: wikimedia