Kas ja milliseid jäätmeid võib kodus põletada?
Saada sõbrale
Prindi artikkel
Järjest suurem tarbimine hoogustab küll majandust, kuid toob kaasa ka jäätmetekke. Osta mida iganes, ikka kipub sellest midagi üle jääma. Kuhu see kõik panna, seda eriti juhul, kui puudub regulaarne prügiveoteenus?
Ettevaatust kodus põletamisega
Majades, kus on küttekolle või muu põletamisvõimalus, kiputakse vähemalt osa jäätmetest ära põletama. Kuid ettevaatust! Kodus võib põletada ainult immutamata ja värvimata puitu ning kiletamata paberit või pappi. Plastide kodus põletamist tuleks täielikult vältida. Kui nende puhul üldse erandit tohib teha, siis vaid polüetüleenkilest ja polüpropüleenist (näiteks leivakotid) pakenditele, mida võib pliidi all või ahjus väga väikestes kogustes põletada. (Polüetüleenesemeid tunneb ära selle järgi, et need tunduvad katsumisel rasvasena, pehmenevad soojendamisel kergesti ja põlevad sinaka leegiga, levitades sulatatud parafiini lõhna.)
Oht tervisele ja keskkonnale
Suures koguses seguplastide põletamine, seda just madalal temperatuuril ja puuduliku tõmbega, on ohtlik, sest osa plaste ei põle ära, vaid aurustuvad ja võivad kondenseeruda korstnas. Tagajärjeks on suitsulõõri selline ummistumine, et korstnapühkija soovitab kogu korstna uuega asendada...
Korsten on aga väike mure. Hoopis suuremas ohus on meie kõigi tervis, sest plastide mittetäielikul põlemisel paiskub õhku lausa mürgikokteil, mis sisaldab ka kantserogeenseid ehk vähkitekitavaid ühendeid. Näiteks dioksiine, mille puhul on tegemist ühe kõige mürgisema ühendiga, mida inimene on suuteline tekitama – ja seda just kodusel jäätmepõletusel.
Seega – mõne üksiku kilekoti või nn komposiitpakendi (papp ja kile) kõrgel temperatuuril põletamine ei ole suur patt, muu plastmaterjali kodus (ahjus, kaminas, lõkkes) põletamise korral on aga tegemist otsese keskkonna mürgitamisega, mis ohustab ka inimesi.
Kuidas siis jäätmetega toime tulla?
-
Sordi jäätmeid juba tekke kohal ning kasuta jäätmete taaskasutussüsteeme (jäätmejaamad, jäätmekogumispunktid), isegi kui need ei asu päris koduukse kõrval!
Küsi rohkem lisa kohalikust omavalitsusest!
-
Ära põleta jäätmeid!
-
Ära viska jäätmeid teepervele või metsa alla!
-
Ära sokuta neid kellegi teise konteinerisse!
-
Liitu korraldatud jäätmeveoga, nii ei koorma sa oma jäätmetega teisi inimesi ja keskkonda.
Igaüks saab jäätmete ohutu käitlemisega hakkama!
27.04. Heakorrakuul on soodne võimalus ohtlikest jäätmetest vabaneda
08.11. Õhusaaste kontrollimine muutub lihtsamaks
25.10. Keskkonnaministeerium kogub ohtlikud kiirgusallikad tasuta kokku
22.10. Keskkonnaministeeriumis valmis aruanne radioaktiivsete jäätmete kohta
20.01. Eesti vastus välisõhu saaste rikkumismenetluse osas: olukord on paranemas
14.01. Ragn-Sells: ohtlike jäätmete taaskasutus kasvas aastaga kaks korda – 7805 tonnini
24.09. Kuidas kasutada patareisid targalt?
27.07. 7 keskkonnaprobleemi, mis on osutunud arvatust suuremaks - II osa
20.07. Valmisid ülevaated õhku eraldunud saasteainete heitkogustest
27.04. Ragn-Sells avas Tallinnas uue ohtlike jäätmete töötluskeskuse
Katrin Lipp,
01.okt 2008,
08:33
Autodest on Bioneer rääkinud korduvalt.
Pikk jutt oli näiteks siin:
http://www.bioneer.ee/bioneer/kk/Tallinna_%C3%B5hk_l%C3%BChendab_eluiga.aid-456
rene,
30.sept 2008,
08:49
naljakas jutt . Kuidas oleks sellega mida paiskavad õhku autod ja mis on iga päev teatud kogus mis mu kopsudest lääbi käib jah suitsetamine on paha ja bla bla aga sellest auto vingust keegi ei räägi sest muidu oleks majandus p












