Põhjuseid, miks hakatakse vabatahtlikult ressursse äärmuslikult säästma, kui selleks puudub reaalne majanduslik vajadus, on mitmeid. On inimesi, kes säästavad keskkonnahoidmise eesmärgil. Teised teevad seda majanduslanguse kartuses, et säästa „mustadeks päevadeks“. Kolmandad eelistavad tarbimist piirata isikliku arengu eesmärgil. Askeetliku eluviisi harrastajate sõnul pimestab liigtarbimine inimese meeli,  kaugenetakse iseenda tunnetamisest ja loodusest. Kui väheste ressurssidega toimetulek on vabatahtlik, kui oskused on olemas ja ei riskita oma tervisega, siis võib eluviis tuua endaga kaasa vaimse rahulolu.

Üheks äärmuslikumaks vähese tarbimise vormiks on järelkorjajad. USA-s kutsutakse sellise elustiili esindajaid väljendi „freegans“ abil. Nüüdisaja järelkorjajad on inimesed, kes võtavad minimaalselt osa harjumuspärasest majanduselust ja eelistavad kulutada minimaalselt keskkonnaressursse. Lisaks eripärastele tarbimisharjumustele iseloomustavad seda elustiili ka sellised märksõnad nagu vabadus, kaastunne, mure keskkonna pärast, kogukonnatunne, vastuseis globaliseerumisele, ahnusele ja sotsiaalsele ebaõiglusele. Tundub ju ilus ellusuhtumine. Tegelikult enamik inimesi tõmbub eemale, kui nad freegans liikumise pooldajate elust rohkem teada saavad. Miks? Nimelt propageerib liikumine ka prügikastidest kasutamiskõlblike esemete ja toidu hankimist ja vabatahtlikku töötust.

Loe teema kohta rohkem:

• Teistmoodi vabadus: järelkorjajad ehk freegans liikumine - mõtlemapanev lugu ellusuhtumiste paljususest
• Pool maailma toidust lõpetab prügimäel - lugu raiskamisest

Kahjuks on vähene tarbimine ka sõdade, kehvasti korraldatud majanduse ja looduskatastroofide tagajärg. Kui piiratud ressurssidega toimetulek ei ole inimese vaba valik, siis ei pruugi inimesel olla oskuseid hakkamasaamiseks. Mõnikord on olude sunnil tarbimine sedavõrd piiratud, et inimesed surevad (nt näljahädade korral). Tohutu vaesus, seda eriti linnatingimustes, ei ole kasulik ka keskkonnale. Kahjuks käivad vaesusega käsikäes ka kanalisatsioonide puudumine, põhjavee reostumine, loodusressursside oskamatu tarbimine, haigused ja loodusressursside teadlik hävitamine lühiajalise tulu saamise eesmärgil (nt vihmametsade loata raiumine, salaküttimine). Kuna soovimatu vaesus tekitab emotsionaalseid probleeme, siis on sellistes piirkondades probleemiks ka alkoholism ja narkomaania, mis süvendavad hädasid veelgi.

Loe lisaks:

• Unustatud inimesed slummides – lugu vaesusest linnades
• Suurkorporatsioonide mäng biokütustega laseb vaestel üle maailma nälgida – lugu näljast ja meeleheitlikust võitlusest näljaga