Mis vahe on mahe- ja ökotoodetel?

Kui nüüd seletada võimalikult lihtsalt, siis mahe on põllumajanduslikku päritolu ja söödav kraam, mis on kasvatatud või valmistatud võimalikult keskkonnasäästlikult. Ökotooteks võib aga nimetada keskkonnahoidlikult valmistatud tööstuskaupu. Mahetoodangut reguleeritakse Euroopa Nõukogu määrusega 889 2008.aastast ning sellele vastavad märgid on mahemärgised. Ökomärgised tähistavad reeglina tööstuskaupu ehk nende tooraine võib olla erinevat päritolu. Osad märgisesüsteemid hõlmavad nii mahe- kui ökotooteid.

Lugege lisa:
·       Mahetoiduga seotud fakte
·       Ökotoode - kas pelgalt kiiks?

Kas kaugelt maalt toodud öko- või mahetooted on keskkonnasõbralikud?

Kõik sõltub asjaoludest. Kui võrrelda omavahel näiteks maakodust vanaema juurest toodud õuna ja kaugelt soojalt maalt toodud mahebanaani, siis mahemärgita õun on kindlasti keskkonnasõbralikum valik. Kui aga valida tavalise ja mahebanaani vahel, mis mõlemad on kaugelt maalt toodud, siis on keskkonnahoidlikum osta mahebanaan.

Lugege lisa:
·       Kas teie ostate banaane?

Mis eristab mahepõllumajandust intensiivpõllumajandusest?

Mahepõllumajanduses on kehtestatud rida eesmärke ja põhimõtteid ning meetodeid, et vähendada inimmõju keskkonnale ning tagada põllumajandussüsteemi võimalikult looduslähedane toimimine.

Tüüpilised mahepõllumajandusmeetodid:

• Külvikordade rakendamine kohapealsete ressursside efektiivseks kasutamiseks.
• Väga ranged piirangud pestitsiidide ja sünteetiliste väetiste, loomakasvatuses antibiootikumide, ning toidus lisa- ja abiainete ning muude sisendite kasutamisele.
• Geneetiliselt muundatud organismide kasutamise keeld.
• Kohapealsete ressursside võimalikult tõhus rakendamine, näiteks väetamine sõnnikuga ning sööda tootmine samas talus, kus ka loomi peetakse.
• Taimesortide ja loomatõugude valikul lähtutakse sellest, et nad oleksid võimalikult haigusekindlad ja kohalike tingimustega kohanenud.
• Loomi kasvatatakse vabapidamises, nad saavad viibida vabas õhus ning neile antakse mahesööta.
• Loomakasvatuses rakendatakse meetodeid, mis sobivad konkreetsele loomaliigile.

Allikas: Euroopa Komisjon

Lugege lisa:
·       Intensiivpõllundus
·       Mahepõllundus
·       Mahepõllumajanduse arengusuunad Eestis

Mis on keskkonnasõbralik tarbimine?

Üldjuhul kujutab keskkonnasõbralik tarbimine tarbijateadlikkust valikute tegemisel (nii üksikisikute kui ka ettevõtete puhul), sest eelistada tuleb keskkonnasõbralikke tehnoloogiate abil valminud kaupu, kestvuskaupu, korduvkasutust, ühiskasutust ja teadlikku toitumist. Keskkonnasõbralik tarbimine seab vajadused soovidest kõrgemale, mis tähendab läbimõeldud valikute tegemist.

Kuna keskkonnasõbralike toodete ja teenuste hinnad võivad olla konkureerivatest toodetest kallimad, siis ei saa alati paralleele tõmmata ka säästmise ja keskkonnasäästmise vahele. Kõik sõltub tarbija oskustest ja eelistustest.

Lugege lisa:
·       Mis on keskkonnasõbralik tarbimine?
·       Väga vähene tarbimine
·       Nipid säästvamaks tarbimiseks – I osa
·       Nipid säästvamaks tarbimiseks – II osa
·       Nipid säästvamaks tarbimiseks – III osa

Kas õiglase kaubanduse tooted on mahetooted?

Õiglase kaubanduse märk tootel tagab paremad majanduslikud ja sotsiaalsed võimalused arengumaade töölistele ja talupidajatele. Rahvusvahelise õiglase kaubanduse liikumise eesmärk on muuta maailma kaubandussüsteemi reegleid nii, et tehingud oleksid tasuvad kõikidele osapooltele. Õiglane kaubandus ei ole heategevus, vaid aus äripartnerlus. See on inimeste ja nende tehtud töö väärtustamine. Õiglase kaubanduse kaupade hulgas leidub enim toidu- ja joogikaupu - kohvi, teed, veini, banaane, suhkrut, riisi -, aga ka näiteks riideid, lilli ja spordikaupu. Nimetatud tooted võivad olla mahetooted (sellisel juhul on pakendile lisatud vastav märkus või märgis), aga nad pruugi seda olla.

Lugege lisa:
·       Õiglase hinnaga kohv
·       Tee eest õiglase hinna maksmine ei ole heategevus

Mida mõistetakse keskkonnamärgiste all?

Rahvusvaheline Standardiorganisatsioon (ISO) jagab keskkonnaga seotud märgised kolme tüüpi:

• I tüüp: ökomärgised (ISO standard 14024)
• II tüüp: isedeklareeritavad märgised (ISO standard 14021)
• III tüüp: keskkonnateatised (ISO standard 14025)

Ökomärgis (I tüüp): Ökomärgist peetakse kõige rangemaks keskkonnamärgiseks. Tegemist on vabatahtlikkuse alusel taotletava ning toodetele ja teenustele erapooletu institutsiooni poolt antava märgisega.

Isedeklareeritavad märgised (II tüüp): Tegemist tootja või teenuse osutaja kinnitusega toote keskkonnasõbralike omaduste kohta.

Keskkonnateatis (III tüüp): Keskkonnateatis on tootja või teenuste osutaja vabatahtlikult koostatud deklaratsioon oma toote või teenuse omaduste kohta.

Keskkonnamärgid ja -deklaratsioonid annavad toote võimalikule tarbijale informatsiooni selle soodsate keskkonnaaspektide kohta.

Keskkonnamärgiste eesmärk on:

• edendada tooteid, mida kasutades on võimalik vähendada negatiivset mõju keskkonnale (võrreldes sama tooterühma muude toodetega);
• aidata sellega kaasa loodusvarade tõhusale kasutamisele ning keskkonnakaitse kõrgele tasemele;
• tarbijate ja tootjate keskkonnateadlikkuse tõstmine;
• mõjutada turgu keskkonnahoidlikkuse suunas.

Allikas: Keskkonnajuhtimissüsteemid

Lugege lisa:
·       Enamlevinud öko- ja mahemärgised
·       Ökomärgis näitab keskkonnasõbralikkust
·       ÖKOMÄRGISED: üldinfo
·       Keskkonnajuhtimis- ja keskkonnaauditeerimissüsteem EMAS

Millist poekotti peaks tarbija eelistama?

Bioneer soovitab eelistada riidest kotte, kasutada vajadusel plastikkotte (korduvalt!) ja vaid harva valida paberkott. Austraalias läbi viidud uurimuse põhjal on purjeriidest kott keskkonna seisukohalt 14 korda parem kui plastikkott ja 39 korda etem kui paberkott.

Riidest koti rahalise kasu juurde tulles, on mõtet veidi arvutada. Riidest kott maksab poodides 20-50 krooni. Oletagem, et te kasutate oma riidest kotti 500 korda. See teeb ühe kasutuskorra hinnaks 4-10 senti. Tavalised plastikkotid maksavad 1-1,5 krooni tükk ja enamasti inimesed kasutavad neid ühe korra. Ostes 500 korda kilekotti olete maksnud 500-750 krooni. Kilekottide hinna saate soodsamaks, kui neid mitu korda kasutate. Paberkotid maksavad 4-6 krooni tükk. Vaid vähesed tarbijad käivad poes sama paberkotiga mitu korda. Seega ostes 500 korda paberkoti, kulutate 2000-3000 krooni. Hinnaerinevus on märgatav. Riidest kotist loobumine on nagu SMS-laenu võtmine – väga kallis.

Lugege lisa:
·       Milline poekott valida?
·       Miks kilekottide kasutamine on probleem?
·       Vaikse ookeani prügisaare pindala suureneb jõudsalt