1. Jätke igal aastal ära üks edasi-tagasi kauglend ja te säästate 250kg CO2 iga lennutunni kohta. Üks pikamaalend toodab ühe reisija kohta sama palju süsinikku kui tema auto terve aastaga.

2. Elage linnas. Tiheasustusega aladel elavad inimesed tarbivad vähem energiat kui need, kes soovivad loodusele lähemal elada. Linnades on kõik käe-jala juures olemas ja väheneb vajadus autoga sõita. Linnas elamine säästab kuni 6951kg CO2 aastas.
   

3. Sõitke rattaga. Lisaks CO2 säästmisele aitab ratas sõitjal heas füüsilises vormis püsida. Rattasõit säästab kuni 5202kg CO2 aastas.
   

4. Kasutage kaugtöö võimalusi. Väga paljude ametite puhul on tänapäeval kaugtöö lihtsalt korraldatav ja see aitab säästa kuni 2700kg CO2 aastas.
   

5. Võtke kasutusele maasoojuspumbad. Need toimivad väga lihtsal põhimõttel: külmumispiirist allpool on maa temperatuur aastaringselt 10°C. Et see temperatuur on konstantne, saab maad kasutada soojusvahetina, et talvekuudel kütta ja suvel jahutada. Kokkuhoid on kuni 2583kg CO2 aastas. 

6. Eelistage lähedalt toodud toitu. Põhjamaises kliimas on raske järgida roheliste soovitust osta vaid seda kaupa, mis on toodetud sööjast 40km raadiuses. Küll aga saame igapäevaselt teha veidi leebemaid valikuid. Lõuna-Ameerika puuvili on kehvem valik, kui Poola puuvili, mis omakorda on kehvem ost kodumaisest kraamist. Läbimõeldud toiduvalik aitab säästa kuni 2250kg CO2 aastas.
   

7. Ärge jätke kodumasinaid ja kontoritehnikat ooterežiimile, vaid lülitage need mittekasutamise korral välja. Nii saate säästa kuni 2132kg CO2 aastas. 

8. Loobuge suure autoga sõitmisest, kui te ei pea vedama suurt peret. Eriti suured raiskajad on suured kütuseõgarditest nelikveoga masinad. Sedasi säästate kulu kuni 1980kg CO2 aastas. 

9. Eelistage taastuvatest energiaallikatest saadud energiat. Roheline energia säästab kuni 1814kg CO2 aastas. 

10. Sööge vähem liha. Rahvusvaheline lihatööstus toodab 18% kogu maailma kasvuhoonegaasidest. Teie isiklik panus söödud lihakoguste vähendamisse annab kokkuhoidu kuni 1766kg CO2 aastas. 

Lihtsama süsinikukalkulaatori leiate aadressilt: www.mycarbonfootprint.eu.

___________________________________________________________

Allikas: A. Shimo-Barry "Keskkonna valem" Eesti Päevaleht AS, tõlkija Tuuli Seinberg, 2008.