Vesi on väärtuslikum, kui me arvame

Maailmas on piisavalt riike, kus vihma sajab vaid hooajati ja vett napib. Sageli peavad naised ja lapsed sellistes riikides kulutama tunde kaevul käimiseks. Pere veevajaduse rahuldamiseks tuleb mõnikord kaevul käia mitu korda päevas. Kusjuures see kaevuvesi ei pruugi alati kvaliteetne olla. Kujutage oma elu ette, kui teie igapäevane veevaru on näiteks 10 liitrit.

Kuivemates piirkondades kasutatakse sageli veepüüdmissüsteeme. Need süsteemid aitavad maksimaalselt vihmavett kokku koguda ja kasulikult ringlusesse saata. Sellist käitumist kutsutakse vihmaveekoristuseks.

Enamus inimesi lääneriikides isegi ei mõtle vihmaveele kui ressursile. Me oleme harjunud keerama lahti veekraanid ja seejärel kasutama meile sobivas kogust vett. Suurem osa Eesti majapidamistest kasutab joogivett ka kõikide muude veega seotud toimingute teostamiseks (k.a. WC loputamine ja kastmine).

Vihmavee kogumine

Ka Eesti eramaja omanikul on otstarbekas võtta kasutusele vihmavee kogumise süsteem, millega saaks kasutada ära vett, mis langeb maja katusele. Selleks on hea varustada maja korraliku veerenniga ja koguda vihmavett tünnidesse.

Kogutud vesi sobib lillede kastmiseks, loomade pesemiseks, juuste pesemiseks, vesiklosettide loputamiseks ja lihtsamateks koristustöödeks. Talvel võib sulatada puhast lund ja sellega tubaseid lilli kasta. Vihma- ja lumesulavesi on ka parimad veed lõngade värvimiseks.

Meie piirkonnas näitab vihmavee kogumine mõistliku ja säästvat käitumist. Maailma kuivemates piirkondades on see eluline vajadus. Vihmaveekoristuse alla kuulub katusele, ehitustammidele, tiikidesse ja teistesse vee äravoolu takistavatesse paikadesse langenud vihmavee kogumine ja hilisem kasutamine.

Vihmavee omadused

Vihmavesi on märkimisväärselt pehmem üldise veetrassi omast. Selle vee teeb eriliseks ka erakordselt kõrge lahustunud hapniku sisaldus. Need omadused teevad vihmavee väga väärtuslikuks taimedele ja põhjendavad tema kogumist.

Siiski tuleb meeles pidada, et väga saastunud piirkonnas on vihmavees ka kahjulikud keemilised ühendid, raskemetallid, vedela ja tahke kütuse põlemisproduktid tahma ja õlivedeliku tilgakeste näol ning lubjatolm. Selline vihmavesi on palju karedam ja väiksema väärtusega.

Vihmavee kogumise reeglid

Et maksimaalselt vähendada vihmavee saastatuse taset ja sellega seotud riski, on vajalik järgida rida reegleid seoses tema kogumisega. 

Vihmavee kogumise tünnid asetatakse enamasti vihmaveetorude ja äravoolurennide alla, aga see tähendab, et enne kogumistünni sattumist, voolab vesi mööda katust, tuues kaasa seal oleva tolmu, keemilised ühendid ja tahma. Kõige enim rohkem on vihmavesi saastatud esimeste sademete ajal pärast pikemat põuda, kuna katustele kogunenud mustuse hulk on eriti suur.

Kui vihm on tugev, võib loobuda veekogusest mis tuleb esimese 30 minuti jooksul. Selle aja jooksul langeb katusele piisavalt vett, et pesta katuselt suurem tolm, milles on kahjulikud lisandid. Hilisema vihmavee võib rahulikult koguda mahutitesse.

Et oleks võimalust reguleerida veevoolu mahutisse, on soovitav veekogurisse asetada klapp mida on võimalik sulgeda, suunates vee vihmaveetorust maapinnale siis kui tema kogumine mahutisse pole erinevatel põhjustel soovitav.

Kui kasutate vihmavee kogumiseks tünne, siis asetage neisse ka üks laud otsapidi püsti seisma. See on vajalik juhuks, kui veemahutisse peaks kukkuma mõni loom. Näiteks oravad ja kassid pääsevad laua abil tünnist välja.

Kasutada võib ka automaatset vihmaveesüsteemi, mis koosneb tavaliselt vihmavee kogumispaagist, kolmekäiguliselt klapist, iseimevast pumbast, juhtimiskilbist ja anduritest. Vihmavee lõppedes lülitub süsteem automaatselt ümber tavaveevõrgule. Selline süsteem peab vastama standardile EN1717, mis nõuab veevärgi ja vihmaveesüsteemi täielikku lahushoidmist.

Loe vihmavee kogumisest lisaks:

• http://www.harvesth2o.com/

• http://rainwaterharvesting.org/

____________________________________________________________

Allikad: seemnemaailm.ee, www.grundfos.com,"365 moodust maailma muuta" M.Norton, Tartu Ülikooli Kirjastus