Ainuüksi sõna "looduslik" on usaldust tekitava kõlaga. Onju? Me eeldame, et see on puhas ja ohtu nii meile kui ka loodusele endale. Tänases ilumaailmas peitub selle sõna taga pahatihti midagi muud. On kindlaks tehtud, et toodetes, mida müüakse looduskosmeetika nime all, sisaldub nii mõnigi kord looduslikke toimeaineid alla 2%-i. Mida kõike raha nimel ei tehtaks! Varem ma ei teadnud, et naturaalkosmeetikaks nimetatakse tooteid, milles sisaldub vähemalt 98% looduslikke toimeaineid. Sageli võib see protsent olla kogunisti 100%.

Sertifitseeritud looduskosmeetikumides kasutatakse ainult puhtaid taimeõlisid (inimese keha omastab neid väga hästi) ja rasvu, mis on lähedased naha oma keemiale ja mille mõju on teada.

Naturaalkosmeetikatoodete pakendid on märgistatud vastava logoga. Näiteks võib sealt leida selliseid logosid nagu NaTure, Cosmetique BIO, Soil Association, BDIH, ECOCERT, USDA. Need märgised antakse ainult konkreetsele tootele ja see garanteerib, et tegemist on nii keskkonna- kui ka tervisesõbraliku kosmeetikumiga. Samuti kinnitab märgistuse olemasolu ka seda, et toode on kontrollitud ja vastupidi.

Kindalt on looduslikud tooted järgmised kaubamärgid: KIBIO, Urtekram, Logona, Sante, Acorelle.

Kontrollitud naturaalkosmeetika sertifikaat kinnitab, et taimeõlid, ekstraktid ja eeterlikud õlid, mida toodetes kasutatakse, on kasvatatud orgaaniliselt puhastes kasvutingimustes või siis on need pärit metsikult kasvualalt.

Edaspidi uurin veel suurema tähelepanelikkusega, kas toode, mida müüakse looduskosmeetika nime all, on oma nime väärt. Tarbija lollitamise jaoks ollakse valmis igasuguseid asju kirjutama, et klient just selle firma tooteid ostaks.

Kes tahavad kasutada "puhtast loodusest" tehtud kosmeetikume, siis mina soovitan osta sertifitseeritud märgistusega naturaalkosmeetikat. Pole ju mõtet maksta mitu korda rohkem lihtsalt selle eest, et toote pakendile on kirjutatud "looduskosmeetika".

Nimetagem siis asju õigete nimedega ja tarbigem targalt !