Saada sõbrale
Prindi artikkel
Inimesed on loomariigis ainsad, kes jätkavad piima tarbimist pärast imetamisperioodi lõppu ning asendavad oma liigi rinnapiima teisest liigist isendite piimaga. Piimast me saame laktaasi - ensüümi, mis vastutab laktoosi ehk piimasuhkru lõhustumise eest ja mille produktsioon lõppeb koos imetamisperioodiga, kui just organism geneetiliselt ei soodusta vastupidist. Laktaasi lõppemisega seoses võivad ilmneda lehmapiima tarbimisel laktoositalumatuse nähud - pundunud tunne, gaasid ja kõhulahtisus. Tegemist on iseenesest organismi normaalse füsioloogilise reaktsiooniga, mis esineb väidetavalt 50% elanikkonnast vähemal või rohkemal määral. Piim on tuntud ka kaltsiumiallikana. Piima rolli üle inimeste toidulaual arutlevad Jean Lee ja Randy Wei veebiväljaandes Journal of Young Investigators.
Piima lugu
Peamine lööklause, mida kasutatakse piima reklaamimisel, on selle rohke kaltsiumisisaldus ning sellest tulenev kasulikkus ja vajalikkus meie organismile. Viimane kajastub luude tugevuses, lihaste kontraheerumises, keemiliste ühendite tasakaalustatud jaotumises ja vere hüübimise tagamises - ühesõnaga ilma kaltsiumita inimene ei jääks ellu. Kuid on selgunud, et kaltsiumiallikana sobivad peale imetamisperioodi lõppu ideaalselt ka tera- ja juurviljad ning seemned.
Päevaseks soovituslikuks kaltsiumi koguseks Ameerika Toidu ja Ravimi Administratsiooni (Food and Drug Administration - FDA) andmeil on 800-1000mg (parim 1200mg), mille parimateks allikateks loetakse just tera- ning köögivilju harjumuspärase piima asemel. Kampaania „EI PIIMALE” ("Not Milk" campaign) andmeil sisaldab valge jook vähem kaltsiumi 100 grammi kohta kui teised toiduained, mis nimekirjas võrdluseks esile toodi. Näiteks kaalikas, seesami- ja päevalilleseemned teevad piimale silmad ette. Piimas on küll kompaktselt koos mitmed väärtuslikud ained (kaltsium, magneesium, tsink, valgud, suhkrud, vitamiinid A ja D), kuid keskmiselt tarvitava piimakogusega ei saa kaltsiumi päevane vajadus korvatud. Seetõttu soovitavad FDA spetsialistid kaltsiumiallikana mitte panustada ainult piimale, vaid arvestada ka köögiviljade, teraviljade ja seemnetega. Vajadusel (piimatalumatuse korral) saab kaltsiumi norm täidetud ka ilma piimatooteid tarbimata. Tasub teada, et kaltsiumi omastamiseks on vaja ka magneesiumit, mida leiab näiteks pähklitest.
Lehmapiima vastu?
Viimasel ajal räägitakse palju lehmapiimast, mis pärineb loomalt, keda on süstitud kasvuhormooniga*, suurendamaks piima produktsiooni. Nimetatud hormoon põhjustab sageli udarapõletikku ning selle raviks kasutatakse omakorda antibiootikume. Ka neid võib tihti joodavast piimast leida. Viimane teadmine teeb nii mõnegi piimasõbra mõtlikuks. Samuti on täheldatud, et kasvuhormooni saavate lehmade piimas on kõrgem insuliinsarnase kasvufaktori tase, mida seostatakse eesnäärme vähiga meestel.
Teiseks on piimas palju küllastatud rasvhappeid, mis liigses koguses pole inimestele hea valik.
Lisaks sisaldab piim palju proteiini, mille neutraliseerimiseks on vaja kaltsiumit. Tänu sellele läheb 50% kaltsiumist kohe kehast välja. Tänapäevane dieet on üldse suure proteiinisisaldusega, kuna süüakse väga palju liha.
Kaltsiumi omastamisel on tähtis magneesiumi olemasolu, mida enamasti piimas ei ole. Et suurendada kaltsiumi omastamist, peaks kaltsiumi ja magneesiumi suhe olema 2:1. Kui kaltsiumi ja magneesiumi suhe on kehas paigast ära, siis see koormab organismi. Tänapäeval unustatakse, et ka värske roheline sisaldab kaltsiumit.
Väike kaltsiumi allikate nimekiri:
seesami seemned 959mg/100g
köömned 1196mg/100g
koriandri seemned 709mg/100g
seller 325mg/100g
mandel 256mg/100g
till 190mg/100g
petersell 185mg/100g
oliivid (mustad) 103mg/100g
lehtsalat 68mg/100g
koriandri lehed 67mg/100g
sibul 60mg/100g
redis 50mg/100g
brokoli 40mg/100g
metsapähkel 37mg
Väike magneesiumi allikate nimekiri:
köömned 385mg/100g
koriandri seemned 330mg/100g
mandel 265mg/100g
valged oad 184mg/100g
pruun riis 119mg/100g
tuunikala 32mg/100g
küüslauk 25mg/100g
Alternatiiviks lehmapiimale soovitatakse näiteks kitsepiima, mis sisaldab vähemal määral laktoosi. Kui te otsustate piimatoodete tarbimisest täielikult loobuda, siis asendusvõimalusteks on soja- ja riisipiim või kaltsiumiga rikastatud mahlad ning loomulikult eelpool mainitud juurviljad ja teraviljad ning seemned.
__________________________
* Paljudes riikides, näiteks Ameerika Ühendriikides, kiirendatakse kasvu ka kunstlike hormoonide manustamise teel. Euroopa Liidu liikmesriikides on kasvuhormoonide kasutamine keelatud (Allikas:Eesti Loomakaitse Selts). Keeld aga ei tähenda, et kasvuhormoonide kasutamise juhtumeid Euroopas poleks olnud.
27.03. Alumiiniumiühendid kosmeestikas
16.03. Hakka tubaseks aednikuks
28.12. Uuest aastast hakkab kehtima uus riiklik immuniseerimiskava
26.10. Viis tavatut viisi küüslaugu kasutamiseks
21.09. Vabatahtlik: Olen kuulnud imestust: "Miks sa palgata tööd teed?"
20.09. Uuring: teadlikkus laktoositalumatusest on tõusnud
29.08. Miks tasub kahelda valmistoidu headuses?
26.08. Täna tuleb Võrumaal Kiidil sõirapäev ja avatakse piimapukk
29.07. Kaheksa üllatuslikku põhjust kaalu langetamiseks
Bioneer soovitab:
kati maal,
07.mai 2010,
00:16
bertta-
inimesed hakkasid liha põhitoiduna sööma alles pärast tööstuliku
loomapidamise algust, mis toimus 50ndatel. Loomi ei olnud varem võimalik
nii kiiresti ja intensiivselt kasvatada.
Mati -
tundub, et lahmimisega tegeled hoopis sina. "Munadeta emopoisid ja
plikatirtsud" - päris seksistlik, kas pole?
Tööstuslik loomade tapmine on mehaaniline - usun, et töötajad viibivad sel
ajal mõttes võimalikult mujal ja kui mitte, siis muretsen kasvõi kaasinimeste
tervise pärast - ja võib toimuda lohakalt. Suurte loomade puhul on isegi
raskem, palun selgita, kuidas on võimalik lehma või vaala tappa ühe
hoobiga niimoodi, et ta midagi ei tunne. Jään siiski seisukohale, et seni
kuni ise pole loomana tapmist läbi elanud, on valutu tapmine lihtsalt
omakasupüüdlik üldistus.
Vaatamata sinu antud lingile on eskimote ja muude liha põhitoiduna
kasutavate inimeste eluiga tunduvalt lühem. Mõtlesingi rohkem seda, et
lihatoidulisena ei ole võimalik tervislikult elada. Liharikast dieeti soovitanud
kurikuulus dr Atkins suri arvatavasti ise oma toitumisviisi tagajärgedesse.
bertta,
28.apr 2010,
09:05
väga haige lugu, tuuakse arvudes välja kui palju sisaldab üks ja teine toode kaltsiumit .... aga palju siis piimas seda arvudes on ? .....ja mingid napakad taimetoitlased ja loomakaitsjad sööge omi taimi palju tahate aga ei ole vaja seda teistele peale suruda ..... ajast aega juba on liha olnud üks põhitoit ja selleks ta ka jääb
Mati,
22.apr 2010,
19:39
Oma tapmise, valu ja piina petumanöövrid soovitan sul kirjutamata jätta. Sellega hirmutad heal juhul ainult mõned munadeta emopoisid või plikatirtsud, kes ei tea, kui kiirelt ja valutult tegelikult loomade tapmine käib. Sulle on arvatavasti näidatud mõne Siberi sadisti kõige julmemaid ja ebaõnnestunumaid tapmisi, mis paiknevad reaalse eluga võrreldes teisel pool maakera.
Kati, ainult lihast ei ela ära, aga ainult loomsetest toitudest elab väga hästi ära. Sealjuures tuleb süüa kala, mune, maksa ja teisi loomaorganeid. Loe näiteks seda lehte:
http://www.kurtkleiner.com/stories/ns.meats.no.shoots.no.leaves.html
Hari ennast väheke, enne, kui lahmima tuled.
kati maal,
19.apr 2010,
22:42
Inimesed on taimetoitlased põhjusega, sest tänapäeval ei ole võimalik humaanselt kasvatatud loomade liha, piima ja mune osta, tapmine ise aga ei saa olla kunagi humaanne.
Harjumused muutuvad ajaga ja see, et midagi hetkel tabuks või "radikaalseks" peetakse, ei vähenda selle sisulist väärtust. Üleelmisel sajandil ei olnud ka naistel meestega võrdseid õigusi ning teatud rahvusest või rassist inimesi võis pidada (päris)orjadena.
Tänapäeval on ühiskonnas juurdunud komme (ja enamat see polegi, sest puudub bioloogiline vajadus) süüa loomade kehaosi ja eritisi. Kui mõelda piimale, siis ükski liik peale inimese ei tarbi võõrliigi piima ja laktoositalumatus on loomulik reaktsioon, mis tekib imikueast välja jõudes.
Mati, kuidas on võimalik tagada iga looma valutu hukkamine? Juhul, kui oledki näinud paari looma tapmist, on need üksiknäited, mida tehakse tõenäoliselt aeglaselt vaatajatele näitlikustamiseks. Tõsi, paljud inimesedei piina teadlikult loomi neid hukates, vaid töötavad robotlikult, mis tähendab, et blokeerivad igasuguse inimliku reaktsiooni. Olles sel hetkel ise mitte loom, oled võimetu midagi nende seisukohast hindama. Kui oleksid aga ise loom, ei kirjutaks enam siia.
Samuti on absurdne kellegi asjatundmatuks linnainimeseks nimetamine, mis laskub lõõpimise tasemele, ja lõvi näide. Inimene ei ole võimeline vaid lihast toituma, aga ainult taimsest toidust küll. Seega ei ole hiire näide väga vale.
Artikkel on küll väga hea ja tore, et keegi lõpuks piimamüüdi kummutamiseks kirjutas.
tervise eest,
06.apr 2010,
10:49
aitäh nii hea ja ülevaatliku artikli eest Mari!!
Mati,
18.märts 2010,
17:26
Lara, sinu jutt on tüüpiline asjatundmatu inimese jutt, kes on lasknud ennast radikaalsete taimetoitlaste propagandast mõjutada. Oled sa kunagi ise käinud päris tapamajas? Asi käib väga kiiresti, loom on rahulikult paigal, lüüakse talle mingi asjaga vastu pead ja ta on teadvuse kaotanud, edasi käib asi väga rahulikult. Sulle on keegi näidanud mingeid videosi kuskil sügavas siberis tegutsevast hullust kellele meeldib loomi tapmise käigus piinata. See ei ole advekvaatne kirjeldus sellest, mis tegelikult toimub.
Kõik naturaalsed rasvad sisaldavad suurel määral küllastunud rasvu, välja arvatud enamus taimeõlisid, enamik millest on hakatud kasutama kõigest viimase saja aasta jooksul. Uuemad uuringud näitavad, et küllastunud rasvad ei ole halvad.
Loomse valgu koha pealt räägid ilmselt mingitest uuringutest, kus hiirtele anti väga suuri koguseid tugevaid kantserogeene, seejärel anti neile dieeti, kus peaaegu pool kaloraažist koosnes kaseiinist. Asjatundmatu linnainimene, nagu sa oled, ehk tead, et hiirte loomulik toit ei sisalda loomseid valku. Hiired ei ole lihtsalt väikesed karvased inimesed. Ma võin ka võtta lõvi, anda talle ainult taimetoitu ja siis süüdistada kõiges halvas, mis temaga juhtub, taimetoitu.
Lara,
18.märts 2010,
10:38
Mati - soovitan sul heaga mitte üldistada ja demagoogitseda - öeldes, et mitte kedagi iidala hirmujutud ei huvita, astud sa eetilisse vastuollu. Sul ei ole mingit õigust teiste eest rääkida. Iidala jutt ei ole hirmujutt, vaid puhtad faktid.
Samamoodi puudub sul õigus rääkida loomade eest. Kas siga või kana on sulle isiklikult öelnud, et nende jaoks on tapmisprotsess piinavaba ning nende meelest on normaalne, et nad ühel suvalisel hetkel kellegi Ülima Olendi poolt tapetud saavad? Vaevalt, et kana või siga sinule midagi öelnud on. Võib-olla pidasid silmas hoopis seda, et Sinu jaoks on protsess kiire ja piinavaba - siis küll. (Kärbsetapu puhul usun ma miskipärast, et nii mõnedki Sinu poolt maha löödud kärbsed pole mitte esimese hoobiga "piinavabalt" ja sujuvalt surma saanud, vaid veel mõni minut ebameeldivalt tõmmelnud ja alles siis hinge heitnud. Aga seda sa ei märka, sest see on juba teisejärguline.)
Loomsed küllastunud rasvad > ma ei hakka ümberkopeerima, ent soovitan sul lugeda läbi kõige ülevaatlikuma infoallika http://en.wikipedia.org/wiki/Saturated_fats (kui ingliskeelt mõistad), ning siis otsustada, kummale poole küllastunud rasvad kalduvad, kas kasuliku või kahjuliku poole ning kas Sinu jaoks kaalub pime "loomne valk väga kasulik" tõde üles kõik need riskid ja seosed südamehaiguste ning erinevate vähivormidega.
(Muide. Mida Sa mõtled selle all, et "küllastunud rasvad on tegelikult naturaalsed"? Ei saa hästi aru.)
Mati,
18.märts 2010,
00:13
Lara, küllastunud rasvad ei ole tingimata iseenesest kasulikud, küll on nad head energiaallikad. Küllastunud rasvu sisaldavad enamasti väga toitainete- ja vitamiinirikkad toidud nagu muna, maks, liha, või jne. Kuna küllastunud rasvad ei ole halvad, vaid tegelikult neutraalsed ja neid leidub tihti väga kasulikes toiduainetes, siis tasub neid süüa hoolega. Loomne valk väga kasulik.
iidala, kedagi ei huvita sinu hirmujutud. Võib-olla mõnel eluvõõral linnainimesel paned oma petujutuga südametunnistuse valutama. Minu olen loomi tapnud küll ja küll ja ma võin öelda, et see on täiesti piinavaba ja normaalne. Ei ole seal hullu midagi, asi käib väga kiiresti nagu kärbse mahalöömine.
iidala,
17.märts 2010,
09:43
See, et piim minu tervisele kasulik ei ole, olen oma keha pealt ära tajunud. Peamine põhjus aga, miks piima ei joo, on see, et miks peaks ma vasikate eest nende toidu ära sööma? Väikesed vasikad eraldatakse pea KOHESELT emadest, kasvatatakse mingi lürri peal ja tassitakse tapamajja...samal ajal kui inimlapsed kodus rõõmsalt "tervislikku" piima joovad, vasika sisefilee tükki nosivad ja raamatust loevad, et loomadest peab hoolima. Kaht asja keegi kokku ei pane ja lastele ei seleta. Juba sünnist saati tehakse lapsed silmakirjalikeks. Hoolin küll, aga oma valikuga tapan.
Samas.Ma ei söö liha ka. Et ilmselt enamik inimesi usub end kiskja olevat ja leiab, et see on normaalne. Kui vanamees krantsi kodus jalaga lööb siis ei ole okei aga süstematiseeritud ning korporatsioonide poolt kinnimakstud pidev loomapiinamine ja tapmine on väga normaalne. Võehh, inimrass. Ärka üles.
Lara,
17.märts 2010,
01:55
Mati - seleta siis, miks küllastunud rasvad tervislikud on?
Ning kas suur proteiinisisaldus loomses toidus on ainus tõde? Äkki on lihavalgus ka midagi negatiivset ja inimesele kahjulikku?
Mind lihtsalt huvitab, sest tundub, et Sa tead asjast palju.
Mati,
17.märts 2010,
00:04
See on vale jutt, et küllastunud rasvad halvad on. Sellised väljamõeldised võiks rääkimata jätta.
Teiseks proteiini koha pealt, miks näitavad kontrollitud uuringud, et lihavalguga dieedi täiendamine hoopis suurendab luude tihedust, sealjuures suurendades kaltsiumi imendumist!
ei ole tore lugeda,
15.märts 2010,
20:11
bioneerilt ootaks küll pigem tasakaalustatud info pakkumist, mitte ühe äärmusliku seisukoha jõulist esitamist (=laiska tõlget?). (skandinaavlastele piim sobib, ka taimekasvatuses kasutatakse mürke, jmt) kas piima joomine on planeedi ressursside seisukohalt sama hull kui lihasöömise kasv?
Mart,
15.märts 2010,
11:50
... ja sellest kirjutage ka, miks poepiim puhitust ei tekita, aga toorpiim maalt tekitab küll.
mart,
15.märts 2010,
11:48
Mul oleks küll huvitav teada, kui tihti piimaproove kontrollitakse... Keegi võiks sellest kirjutada. Mõni põllumees või toiduohutuse spetsialist näiteks.
kaie,
15.märts 2010,
09:08
Ma ei tea, kuidas on lood hormoonidega, aga antibiootikume kasutatakse kodumaistel lehmadel küll... Põhjuseid on mitu. Lehmadel on udarad varasemaga võrreldes suuremad. See soodustab udara- ja jalgade põletikke jne. Samas mõnes kodumaises farmis on lehmade elu päris hea - muusika ja sügamismasinad jne.
