Karulauk - tõhus varakevadine vitamiiniallikas
Saada sõbrale
Prindi artikkel
Karulauk, ladinakeelse nimetusega Allium ursinum, on söödavatest taimedest üks esimesi kevadekuulutajaid. Karulaugulehtede väärtus seisneb suures koguses C-vitamiinis - karulaugus on 10-15 korda rohkem C-vitamiini kui sidrunis. Küüslaugumaitselised vitamiinirikkad karulaugulehed sobivad ideaalselt salatisse, pestosse, maitsevõisse, aga ka suppide, pasta-, riisi- ja kartulitoitude maitsestamiseks.
Karulauk on 15-40 cm kõrgune mitmeaastane rohttaim, millest toiduks sobivad nii taime lehed kui sibulad. Õige aeg karulaugu lehtede korjamiseks on aprilli- ja maikuus, mil taim veel ei õitse. Tasub olla ettevaatlik, kuna karulaugu lehed sarnanevad mürgiste maikellukese lehtedega; karulaugu saab kindlaks teha tugeva küüslaugulõhna järgi.
Karulaugu lehtedel on mitmeid raviomadusi, samuti saab karulauku süües ennetada haiguseid. Karulaugulehti on kasutatud rahvameditsiinis skorbuudi (C-vitamiini vaegus) raviks. Kuna suured C-vitamiini doosid aitavad leevendada palavikku ja külmetushaiguseid, kasutatakse karulauku ka nende raviks. Karulauku kasutatakse veel ateroskleroosi, kõrge vererõhu ja kõhuhädade korral. Karulauk on organismi puhastava toimega, mis aitab rohke tarbimise korral organismil vabaneda nii pärmseenest kui ussnugilistest. Karulauk on isu tõstva toimega. Karulauk ei sobi inimestele, kel on maohaavandid.
Kuna karulaugu tervislikkus seisneb suures kogusest C-vitamiinis ja eeterlikes õlides, tasub karulauku toiduks tarvitada enim toorelt. Pikemal kuumutamisel hävib taimest olulisel määral C-vitamiini, maitset ning aroomi. Just seetõttu on parem, kui kuumadele toitudele lisada karulauk vahetult enne valmimist. Karulaugulehti saab ka kuivatada, kuid kuivatades kaob karulaugu maitseküllus.
Karulaugu kasvukohad on põhiliselt Põhja- ja Lääne-Eesti niisked salumetsad, samuti kasvab karulauku saartel. Oluline on teada, et karulauk on III kaitsekategooriasse kuuluv looduskaitsealune taim. III kaitsekategooriasse on looduskaitseseaduse järgi arvatud liigid, mille arvukust ohustab elupaikade ja kasvukohtade hävimine või rikkumine ja mille arvukus on vähenenud sedavõrd, et ohutegurite toime jätkumisel võivad nad sattuda ohustatud liikide hulka. Kui I ja II kategooria kaitsealuste taimede korjamine on seadusega täielikult keelatud, siis karulauku kui III kaitsekategooriasse kuuluvat taime on keelatud hävitada ja loodusest korjata ulatuses, mis ohustab liigi säilimist selle elupaigas. Oma pere tarbeks kimp karulaugulehti korjata ei ohusta liigi püsimist ning on kooskõlas õigusnormidega. Poes müüakse ka karulaugu seemneid, millest saab sobivas kasvukohas ise karulaugutaimi kasvatada.
Retsepte karulaugust:
27.03. Alumiiniumiühendid kosmeestikas
16.02. Keskkonnasõbralik teejoomine
28.12. Uuest aastast hakkab kehtima uus riiklik immuniseerimiskava
25.11. Toidu märgistamise nõuded muutuvad täpsemaks
23.11. Kodused küpsised valmivad kiiresti ning maitsevad hästi
26.10. Viis tavatut viisi küüslaugu kasutamiseks
17.10. Must leib ja täisteratooted võtavad Euroopas saialt turgu
29.08. Miks tasub kahelda valmistoidu headuses?
Bioneer soovitab:
bertta ,
28.apr 2010,
07:57
sidrun, see ju nii kemikaale täis , mis tast ülse süüa
Aet Trisberg,
27.apr 2010,
13:07
Sidruni C-vitamiini sisaldus on keskmisest suurem - 49 mg 100 g kohta.
Kindlasti on sidrunist suurema C-vitamiini sisaldusega vilju, nagu nt Sinu
poolt välja toodud astelpaju (200 mg) paprika (144 mg) ja mustad sõstrad
(181 mg). Enamus puuviljade C-vitamiini sisaldus pole siiski
märkimisväärne (nt õunal vaid 5,7 mg). Seega võtsingi võrdluseks sidruni
kui keskmise.
Karulaugu C-vitamiini sisaldus ületab neid kõiki, jäädes alla vaid
kibuvitsamarjadele.
ab,
26.apr 2010,
08:03
Miks võrdlete C-vitamiini sisaldust sidruniga, kus C-vitamiini on vähe. Neid asju, mis sidrunist rohkem C-vitamiini sisaldavad, on meie toidulaual kümneid: spinat, sõstrad, paljud puuviljad, astelpaju ja ilmselt kõige rohkem paprikas...
