Bioneer ELF SINA Vabatahtlike Värav EMSL Külauudised Roheline programm Uuskasutuskeskus

neljapäev 24. mai

wiseman interactive oü

rmk
kik
Ecoprint logo


Taarapõllu talu teeb marjadest imesid

Autor: Aet Trisberg, Bioneeri vabatahtlik (maitseelamused.blogspot.com)

30.august 10, esmaspäev Saada sõbrale Prindi artikkel
Taarapõllu talu teeb marjadest imesid
Pildistas Aet Trisberg.

Aet Trisberg käis Võrumaal külas marjatootmisega tegeleval Taarapõllu talu peremehel Edgar Koltsil.

Võru-Valga vahelise maantee äärses Kangsti külas ei juhata ükski viit Taarapõllu talu valdustesse. Juhendamise abiga talu hoovi jõudes ei suuda ma esmapilgul uskuda, et vaid paari abihoonega majapidamises valmivad ökomarjadest moosid, mahlad ning kuivatatud marjad, mis on tänaseks müügile jõudnud pea kõikidesse Eesti ökopoodidesse ja ka mõnda suurpoodi. Kuigi tee ääres magusat marjalõhna tunda pole ja reklaamtahvlit ei seisa, leiavad Taarapõllu talusse tee paljud huvilised - alates põllumajandusministrist kuni andunud Taarapõllu talu toodangu austajateni välja.

Marjakasvatuse algus

Taarapõllu talu peremees Edgar Kolts alustas kuue aasta eest suure mustsõstrakasvatusega, kuid odava Poola marja pealetung ei andnud võimalust marju Eesti turul realiseerida. Kuna marju alla omahinna müüa polnud mõtet ning neid raisku lasta oli ka kahju, hakkas Edgar Kolts koos oma abikaasa Tiinaga talu köögis mustsõstramahla valmistama. Selgus, et naturaalsed ja ilma säilitusaineteta mahlad müüsid laatadel hästi - see andis tõuke tootmist laiendada. Kuue aastaga on Edgar Kolts suurendanud Taarapõllu talu sortimenti umbes 60 tooteni, valmistades marjadest erinevaid mahlu, moose, püreesid, jahusid ja krõpse. Tootearendusega tegeleb talu peremees ise, kaasates degusteerimisse ka teisi pereliikmeid. Lisaks nõuab ajaga kaasaskäimist kauba pakend - varasemad pruunid paberkotid ja lakoonilised pudelietiketid on välja vahetatud uhkemate ja pilkupüüdvamate vastu.

Mahemärk kõikidele Taarapõllu talu toodetele

Taarapõllu talul on umbes 100 hektarit maad, kus kasvab ilma taimekaitsevahendite ja sünteetiliste väetisteta sõstraid, astelpajusid ja õunu. Ülejäänud marjad ostab Edgar Kolts kokku teistelt mahetootjatelt ja metsamarja korjajatelt. Edgar Kolts on leidnud oma kindla niši just mahetoodete vallas. "Ilmselt on selline mõtteviis, sisemine tunnetus. Leian, et enamus inimesi ei märka, kui rikas on ümbritsev loodus," põhjendab Kolts oma valikut toota tervislikke ja looduslähedasi marjatooteid. Mahemärgistuse kasutamine on õigusaktidega rangelt reguleeritud, mille järgi metsamarjasaadusi mahedaks nimetada siiski ei tohi. Kuna Edgar Kolts oli võtnud eesmärgiks saada ökomärgistus kõikidele Taarapõllu talu toodetele, lasi ta selle nimel hinnata Tartu-, Põlva-, Valga- ja Võrumaa metsade puhtust ning sai loa nendest metsadest korjatud marjadest toodetel kasutada ökomärgistust. Mees räägib uhkusega, et ta on esimene inimene Euroopa Liidus, kes sellise loa välja ajanud ning kes võib toota ökomärgiga metsamarjatooteid.

Taarapõllu tooted
Pildistas Aet Trisberg.

Lisaks aed- ja metsamarjatoodetele valmistab Taarapõllu talu ka kukeseenejahu, mille populaarsust ei osanud Edgar Kolts eelmisel aastal ette näha. 1,5-st tonnist kukeseentest valmistaud jahu sai Koltsi sõnul otsa juba jaanuarikuus ning turunõudlust silmas pidades plaanitakse sel aastal osta kukeseeni kokku veelgi rohkem. Külaskäigu ajal sõidab Taarapõllu talu hoovile kohalik naisterahvas, kes tuleb realiseerima päevast kukeseenesaaki. Kas tõesti selliste väikeste koguste kaupa kogutakse kokku mitmeid tonne kukeseeni! Edgar Kolts räägib, et ümberkaudsed inimesed siiski väga meelsasti marju ja seeni ei korja - alla 1000 kr päevas on raske leida inimest, kes tööd teeks. Talu peremees Kolts nendib, et kallimad tööjõukulud ning osade marjade vähesus on sel aastal tooraine hinda ca 50% tõstnud, mistõttu ei pääse hinnatõusust mööda ka Taarapõllu talu.

Ringkäigul Taarapõllu talu tootmishoonetes selgub, et töid ja tegemisi on marjatalus aastaringselt. Kogu aastast toodangut ei valmistata suvisel marjaperioodil, vaid suur osa marju varutakse sügavkülmikusse. Sügavkülmik, mis kujutab endast ühte suuremat tuba, on pilgeni täis erinevaid marju. Kolts selgitab, et pidevalt uusi partiisid tehes tagatakse toodete värskus. Taarapõllu talu viljalihaga mahlad on valmistatud külmpressimise meetodil, mistõttu on neis säilinud enim marjas leiduvaid vitamiine. Välja on töötatud eraldi tehnoloogiad kontsentreeritud mahlade ning mahlajookide pressimiseks - need joogid on Koltsi sõnul erineva maitsenüansiga. Koha peal maitstud mustikamahlad tõestasid seda. Taarapõllu talu tooted ei sisalda tervistkahjustavat valget suhkrut - selle asemel kasutatakse rafineerimata mahesuhkrut, mida talu peremees tellib suurtes kogustes Hollandist. Kuivatatud marjakrõpsud, mis sobivad nii müslide hulka kui niisama kommi asemel nosimiseks, on valmistatud puuküttega kuivatis. Väljatöötatud tehnoloogia tagab ka kuivatatud marjatoodetes maksimaalse vitamiinisisalduse.

Sisenemine välisturgudele

Ehkki vanuse poolest võiks Edgar Kolts juba pensionipõlve nautida, jätkub temas imetlusväärset teotahet ja asjaajamisvõimet. Kolts on külastanud Euroopa toidumesse, saades sealt vajalikke kontakte ja koostööpartnereid. Nii on eestimaised Taarapõllu talu marjatooted jõudnud müügile ka Inglismaale, Iirimaale, Soome ja Rootsi.






Bioneer soovitab:


ht, 26.juul 2011, 16:08
Paraku ka nemad ostavad Lätist saadusi sisse, oma toodangut aga väetavad. Kahjuks pole kodumaine ja pole ka öko. Lisaks plaanivad nad veel laieneda, st tootmist veelgi suurendada ning kodumaisest öko marjast selleks ei piisa.
Eks igast toredast ideest saa ükskord mitte enam nii tore Äri. Ostan siikski mahlu edasi, toormahlu.

TLE, 20.juul 2011, 09:26
Need vahule aetud krõpsud ei ole jah kahjuks enam nii maitsvad kui olid
kokkumuljutud variandid möödunud suvel. Need olid oivalised.

-m, 22.märts 2011, 14:56
Need krõpsud on läinud salaja kallimaks. Enne oli pakend 100g, nüüd aga 80g ja hind on sama, mis 100g pakil oli, või isegi kõrgem. Minu arvates on see tarbija petmine. Head on krõpsud jah, enne olid isegi paremad. Nüüd on marjad suhkruga purustatud ja vahule aetud, pole enam nagu päris.

., 31.aug 2010, 11:18
suur osa marju varutakse sügavkülmikusse...
See lause küll kurvastab mind. Värskelt kuivatatud marjadel on ikka hoopis teine väärtus kui enne külmutatult. Külmutatud mari ei ole enam elus. Nt kui panna hernes jääkappi ja pärast püüda teda idanema panna, siis too hoopis läheb mädanema. Aga lihtsalt kuivatatud hernes (ka muud terad jne) läheb idanema/kasvama, kui saavad vett.

kersti, 30.aug 2010, 14:52
Mina jumaldan nende astelpajumahla ja kuivatatud puuvilju :)

Agnes, 30.aug 2010, 12:24
Need vaarikakrõpsud on imehead! :)

Telli nädalane tasuta kokkuvõte Bioneeri olulisematest uudistest!