Kas sina suudaksid pesemisest loobuda?
Saada sõbrale
Prindi artikkel
USAs ja Suurbritannias leidub aasta-aastalt üha rohkem inimesi, kes vähendavad oma igapäevast duši all käimist ja peapesu sagedust, kirjutab The Guardian. Kas sina suudaksid liituda ekstreemsete seebi-vältijatega?
On üsna tõenäoline, et kui sa loed seda artiklit hommikusöögi kõrvale, oled äsja käinud duši all, šampooni juustes vahule ajanud, selle maha loputanud, end kuivatanud ja föönitanud ning kaenla alla deodoranti rullinud.
Aga võib-olla ka mitte. The New York Times kirjutas äsja „uuest“ trendist, mis on tuntud ka kui seebi-vältimine. Oma igapäevaste duššide, vannide je peapesu vähendajate seas on näiteks naine, kes kasutab deodorandina sidruniviile kaenla all; naine, kes pärast lõunast sörkjooksu end beebisalvrättidega värskendab, ning müügimees, kes šampoonitab pead vaid kord kuus ning kes loobus kolme aasta eest deodorandist.
Paljud märgid viitavad, et taoline muretu suhtumine puhtusesse ei ole populaarne mitte ainult USAs, vaid mujalgi. Mullu Suurbritannias pabertaskuräti tootja SCA läbi viidud küsitlusest selgus, et 41% briti meestest ja 33% naistest ei pese end iga päev, kusjuures 12% inimestest võtsid korraliku duši üks kuni kaks korda nädalas (need numbrid asetuvad isikliku hügieeni skaalal Austraalia, Mehhiko ja Prantsusmaa järele). Umbes samal ajal leidis Minteli uuring, et üle poolte briti teismeliste ei pese end samuti iga päev – mitmed neist kasutasid selle asemel kehalõhnade varjamiseks deodoranti.
Viimastel aastatel on taas ausse tõusnud soovitused, et igapäevane peapesu – või peapesu üleüldse – on üsna ebavajalik. Näiteks kommentaator Matthew Parris tunnistas, et ta pole oma pead šampooniga pesnud juba pea kümme aastat ning teadustaja Andrew Marr, kes trendi samuti lühikest aega proovis, ütles, et oli tulemustega väga rahul. Palju inimesed nõustuvad, et regulaarne peapesu on üsna tülikas.
Muidugi mõista on siin ka keskkonnaalased kasud. Keskkonnaaktivist Donnachadh McCarthy kasutab oma süsinikujalajälje minimeerimise huvides dušši vaid kaks korda nädalas. „Ülejäänud ajal teen ma kraanikausipesu,” ütles ta. „Ma usun, et ma olen sama puhas, kui kõik teisedki.” Taoline käitumine on viinud McCarthy vee tarbimise umbes kahekümne liitrini päevas - Suurbritannia keskmine on samal ajal 100 kuni 150 liitrit päevas.
Nagu McCarthy välja toob, on inimesed hakanud end igapäevaselt dushi all pesema alles hiljuti. „Kui ma olin laps, oli normaalne, kui sa käisid vannis kord nädalas,” ütles McCarthy. Ajaloos veelgi kaugemale minnes leiame monarhid Elizabeth I, kes käis vannis kord kuus ning James I, kes väidetavalt pesi vaid oma sõrmi. 1951.aastal puudus peaaegu kahel viiendikul briti kodudest vann ning 1965. aastal kasutasid vaid pooled briti naistest deodoranti.
Nüüd oleme aga jõudnud aega, kus äärmine puhtus on saanud fetišiks. On täiesti tavaline, et inimesed, kes peatuvad hotellides, kulutavad ligi 1000 liitrit vett päevas – dušš hommikul, dušš pärast sauna, dušš pärast ujumist, dušš enne õhtusööki, dušš enne magamaminekut... Pole siis ime, et rahvusvahelise pesuvahendite turu käive on küündib 300 miljardi kroonini.
Deramtoloogid hoiatavad aga, et taoline tihe ja regulaarne pesemine koorib meie nahalt viimse kui bakteri, mis on meile tegelikult kasulikud ja mis aitavad nahal püsida terve, tasakaalus ning värske. Seega oleks vahetevahel igaühel kasulik dušš või paar vahele jätta, et mitte kogu väärtuslikku kraami pesuveega alla lasta.
22.08. Bioneeri eksperiment: juuksed puhtaks taimse pulberšampooniga (8. osa)
04.08. NÄDALA KOMMENTAAR: Leivaga juuste pesemise tulemus pani juuksuri imestama
01.08. Bioneeri eksperiment: juuksed puhtaks leivaga (6.osa)
25.07. Bioneeri eksperiment: juuksed puhtaks shikakai pulbriga (5. osa)
18.07. Bioneeri eksperment: juuksed puhtaks munaga (4.osa)
11.07. Bioneeri eksperiment: juuksed puhtaks seebipähklitega (3.osa)
27.06. Elage kaasa Bioneeri eksperimendile!
27.06. Bioneeri eksperiment: juuksed puhtaks soodaga (1.osa)
01.02. Puhur, paber, püksid – üks-kaks-kolm!
03.12. Kuidas teha vanadest seepidest uut seepi?
Bioneer soovitab:
stiina,
25.juul 2011,
22:17
Minu meelest on igapäevane duši all käimine Eestis lihtsalt mingi rikaste ja ilusate trendivärk muu maailma eeskujul. Lapsepõlvest sellist asja ei mäleta. Olude sunnil olen praegu talvel dušita ja pean läbi ajama WC pisitillukese kraanikausiga. See on minu jaoks tegelikult liig, tahaks kord nädalas siiski mõnusat kuuma dušši või vanni. Ökoloogilisest ja veearvete vaatevinklist on niisugune elu aga kahtlemata kasulik. Pesen siis õigupoolest ainult pead, mis on küll väga keeruline, lõikasin lausa juuksed lühikeseks. Kui hommikul tunnen, et olen higistanud, käin mingi rätinartsuga kaenlaalused üle. Õhtuti puhastan pisut alkoholi sisaldava veega jalgu, mis veedavad suurema osa päevast saabastes. Muidugi kasutan ka ökodeod ning talki. Juuste sagedasest pesust ei õnnestu kuidagi loobuda. Kui seagripi tõttu viis nädalat kodus olin, proovisin, kas isepuhastumine hakkab tööle. Lõpu poole läksid juuksed uuesti puhtamaks küll, aga siiski mitte niivõrd, et oleks saanud rahulikult inimeste sekka minna. Ja otsekohe, kui jälle juukseid pesema hakkasin, jätkus kahjuks tavapärane olukord: iga päev pestes juuksed tõepoolest korras, ülepäeva pestes on teise päeva pärastlõunal juba piinlik.
Maarja Daniel,
01.veeb 2011,
15:35
Käin saunas pesemas kord nädalas, siis kasutan küll ökoseepi (pead ei pea pesema, kuna hetkel on juuksed ülilühikesed) ja igapäevaselt värskendan end vannitoas hommikul ja õhtul enne magamaminekut. Vajaduse korral kasutan ökodeodoranti, kuid väga üllatav oli Ave soovitus kasutada söögisoodat. Kas see tervisele tõesti kuidagimoodi kahjulik ei ole ja kuidas täpsemalt siis seda söögisioodat kasutada?
ma ei tea,
11.dets 2010,
10:04
See igapäevane duši all käimine on pigem värskendava mõjuga kui tõeline vajadus vähemalt suurema osa eestlaste jaoks. Kõik oleneb ju olukorrast - kui on palav suvi või tehakse füüsilist tööd, käiakse sportimas, peab tihedamini pesema, aga külma talve või rahuliku töö korral isegi ei higistata nii palju. Kahju, et tuuakse nii äärmuslikke näiteid, kus inimesed ei pese end pärast sportimist, sest probleem on ju hoopis muus - trendikate inimeste pidevas duši all käimises, et saada värskendust ja ohtrate ilutoodete kasutamises.
Juuste igapäevane pesemine teeb need veel kiiremini mustaks.
Mari,
07.dets 2010,
10:41
Mina pesen end üleni 2 korda nädalas, 1 kord nädalas saun ja teine kord lihtsalt dušš. Pead pesen samuti 2 korda nädalas, pesuks kasutan ökotooteid, kuigi dušigeel on küll veel tavatoodang. Suvel kuumade ilmadega käisin igapäev kas duši all või ujumas, aga pesin end ainult puhta veega st ei mingit dušigeeli ega seepi. Igapäevaselt kasutan ökodeodoranti.
Oma last (3a) pesen vaid puhta veega, vahel harva pesen juukseid ökošampooniga.
tõnu,
07.dets 2010,
00:12
miks te kõik kaldute äärmustesse? küsimus ei ole pesemises vaid seebi ja shampooni kasutamises.
ma käin igal hommikul dushi all, kuid ei kasuta ei seepi ega shampooni. keha ei pese üldse seebiga. pead pesen shampooniga ehk kord kümne päeva tagant. raseerin kaenlaaluseid, sest karvadele kogunenud higi lõhnab ebameeldivalt.
omal näitel võin äelda, et esialgu shampooni ära jättes olid juuksed rasvasevõitu, kuid see möödus paari nädalaga, kuniks keha sai ise õige tasakaalu. kes soovib, võib algatuseks proovida üle päeva peapesu ja siis järk järgult vähem. kõik see toimib ja me ei ole ebahügieenilised.
sellegipoolest soovitan ma igapäevast dusshi kõigile, voolav vesi on toonust tõstev ja annab hea enesetunde.
kindlasti on vahe mis tööd keegi teeb, ise olen kontorirott. kahtlemata söekaevuritel peab olema seep igapäevane.
Vello,
06.dets 2010,
17:16
Pesemise vajadus on ju otseses sõltuvuses tehtava tööga ja tervisliku seisundiga. Dušši kasutan mitte rohkem kui kord nädalas. Või vanni. Kasutan kraanikausi pesu ja väidan, et ma olen puhas.
Mis puutub igasugustesse deodorantidesse jms siis neid pole ma kunagi kasutanud. Mulle meeldib puhta terve naha lõhn. Ma tunnen mehi, kes ennast lõhnastavad ja suhtun neisse eelarvamusega.
kah ei pese,
06.dets 2010,
17:10
Ma käin ka Eestis max kord nädalas saunas ja ülejäänud aja pesen vastavalt vajadusele ainult mõnda lokaalset intiimsemat piirkonda :) Suvel muidugi lisandub rohke ujumine. Kusjuures olen tähele pannud, et mida sagedamini seebi/dušigeeliga pesta, seda rohkem hakkab keha higi eritama ja seda rohkem on teda vaja pesta. Aga San Franciscos elades olles ma reaalselt läksingi saastatud linnaõhus (ja võibolla ka ülisäiliva toidu söömisest eritasin rohkem jäledat higi) iga päev nii mustaks, et pidin käima 2 x päevas duši all - olud ongi erinevad.
Ave ,
06.dets 2010,
07:43
Ei pea vajalikuks ennast pesta iga päev dushi all. Saab edukalt hakkama ka
korra-paariga nädalas, seejuures deodoranti mitte kasutades ja samal ajal
ka mitte haisedes. Kui vaja saab ennast värskedada kraani all ja lausa imet
teeb deodorandi asemel tavaline söögisooda. Odav, väga efektiivne ja palju
parem tervisele kui poodides müüdavad keemiat täis
deodorandid/higipulgad.
