Kui vanematel ei ole võimalik enam koos lapsega kodus olla, siis peab päevast kodusolemist asendama lasteaed, mis tuleb teha võimalikult turvaliseks. Lasteaiast tuleb luua keskkond, kus lapsi koheldakse kui võrdväärseid isiksusi ning kus igaühe vajadustest hoolitakse.

Lase lapsel rääkida, mida ta tahab, mis talle meeldib ja mis talle ei meeldi. Pea lapse iseärasustest lugu, iga laps on pisike inimene, kes on isesugune ja teda tulebki võtta kui kordumatut indiviidi.

Kohtle last, nagu tahad, et sind koheldaks. Ehk teisisõnu, ära ütle ja tee seda, mida sa ei teeks teise täiskasvanuga. Karistamise asemel kuula laps ära ja suuna õigele rajale.

Loovsuhtlemine e. vägivallatu suhtlemine nõuab aega, oskusi ja pühendumist. Empaatia nõuab kuulamist kogu olemusega st. aktiivse kuulamise kasutamist.

Aktiivne kuulamine on eduka suhtlemise osa, mis toetab kuuldut nii kehakeelega kui ka sõnaliselt, andes tagasisidet, et saame räägitust aru. Kehakeelega saame rääkijale edasi anda, et kuulame teda huviga aktiivselt ja mõistame teda. Vestluse juures tuleb olla kõigi oma meeltega.

Sõnalisel suhtlusel on oluline samuti hääletooni valik ning alati sobib vestlust kaunistama naeratus, mis loob sooja ja sõbraliku õhkkonna. Niiviisi suheldes loome kindlasti positiivse meeleolu. Kui üks osapooltest räägib, siis teine kuulab süvenenult ja mõtleb temaga kaasa. Rääkige kordamööda ja samal teemal!

Rääkija (lasteaiaõpetaja) peab ise tähelepanelikult jälgima, et lasteaialaps mõistab kuuldut. Vajadusel võib üle küsida, kas jutt on arusaadav. Lasteaiaõpetajal on vaja samuti jälgida, et ta ei kasutaks liigselt võõrsõnu ja jutt ei oleks liiga keeruline.

Oluline on jälgida, et lapsed mängides ei oleks vägivaldsed, teisi ei lööks ja teistele halvasti ei ütleks. Samuti tuleb tähele panna, et lapsed ei ropendaks, mis näitab stressi või lihtsalt seda, et jäljendatakse täiskasvanuid, et ka sellega ise näida suurematena.

Aktiivset kuulamist saab õppida. Aktiivne kuulamine tähendab seda, et kuulajal on aktiivne roll, ta peegeldab kuuldut tagasi, noogutab või teeb imestunud näo, jutustab kuuldut ümber oma sõnadega - ühesõnaga elab kaasa.

Empaatiaks on vaja kohalolekut siin ja praegu, kuid seda ei ole kerge saavutada.

Lasteaiaaeg muutub imeliseks, kui seal jätkub inimesi, kellel on aega ja soovi lapsi südamega kuulata, loobudes seejuures oma eelarvamustest ja eelnevatest hinnangutest. Igal elusituatsioonil on uus ja kordumatu nägu, millist pole varem kunagi olnud ja seda ei saa ka tulevikus olema.

Empaatia nõuab reaktsiooni, mis ei ole ettevalmistatud, see nõuab midagi nii minevikust, olevikust kui ka tulevikust.

Empaatia asemel on täiskasvanutel tugev kalduvus anda nõu või rahustada ja julgustada ning selgitada meie enda tundeid ja positsiooni. Empaatia aga eeldab kogu tähelepanu fokusseerimist teisele inimesele. See tähendab anda teisele aega ja ruumi, mida ta vajab enda täielikuks väljendamiseks ja selle tundmiseks, et teda on mõistetud ja võetud just sellisena nagu ta on.

Ärge pange lastele ülejõu käivaid ootusi ja ärge seadke liiga rangeid piire. Lubage rohkem mõistmist ja ärakuulamist. Jätkugu meil, täiskasvanutel, alati hingesoojust, armastust ja turvatunnet, mida pakkuda pisikestele põnnidele.