17. juuni on rahvusvaheline kõrbestumise ja põua vastu võitlemise päev. Eesti kogeb samal ajal üht kuivemat perioodi mõõtmiste ajaloos.

Sel nädalal kajastas Maaleht Eesti Talupidajate Keskliidu muret, et põuaste ilmade tõttu ei jagu loomadele sööta. “Kui lähiajal vihma ei tule, peame pool Eesti loomakasvatusest likvideerima,” vahendas leht Taluliitu. Ärileht kirjutas jällegi, et Viimsis võib veevarude nappus tuua olukorra, kus tulekahju korral ei jagu piisavalt vajalikku kustutusvett. Trend näitab, et keerulisi põuaseid aegu hakkab Eestis üha enam esinema, muust maailmast rääkimata. “See on seotud kliimamuutustega,” nendib SEI Tallinna vanemekspert Tiia Pedusaar.

Kliimamuutuste stsenaariumid ennustavad Eestile sademete hulga kasvu. See ei tähenda, et jääksime oma laiuskraadidel põuast puutumata, selgitab Pedusaar. Ta rõhutab, et oluline on veevaru ruumiline ja ajaline jaotus. Eesti veevarude jaotus aasta sees on selgete märkide järgi muutumas ning igakevadine suurvesi jäämas haruldaseks nähtuseks.

Kui külmadel talvedel talletub vesi jää ja lumena, siis kevadel sulades täidab suurvesi jõed, järved ja kõik muud veekogud ning garanteerib piisava veehulga vegetatsiooniperioodi alguseks. Suurvesi aitab niimoodi täiendada kevadisi mullavee varusid ja loob taimedele vajalikud kasvutingimused. Nüüd ei ole enam kui kümme aastat olnud pikka ja lumerohket talve, mis täidaks kevadel veekogud. Talv on heitlik ehk külmetab ja sulatab vaheldumisi ja täidab veekogud pigem külmal aastaajal. See aga ei toeta või mõnikord suisa pärsib põllumajandustegevust.

Kui ei ole ka sademeid, nagu juhtus sel kevadel, siis tekibki põud. Keskkonnaagentuuri andmetel oli tänavune mai üks sademevaesemaid Eesti mõõtmisajaloos. Eestis tekib agrometeoroloogiline põud siis, kui vegetatsiooniperioodil on vähe või pole üldse sademeid keskmiselt kümme päeva või kauem. Keskkonnaagentuuri andmetel sadas maikuus Eestis keskmiselt 12 mm, mida on väga vähe (vaid 28% aastate keskmisest maikuisest sademete hulgast). Paljudes paikades Eestis ei registreerinud sademejaamad sademeid üldse alates 18. maist.

Tallinnas sadas Keskkonnaagentuuri andmetel maikuust kuni juuni keskpaigani 11,6 mm, mis teeb sellest kõige kuivema mai-keskjuuni perioodi alates Tallinna mõõtmisajaloo algusest aastal 1902. Kui jätta kõrvale maikuu kaks esimest päeva, tuli Harku ilmajaama andmetel sademeid vaid 4,7 mm – selline kogus aurustub kevadel üheainsa päikselise päevaga. Ka kliimamuutustega tõusvad õhutemperatuurid lasevad veel kiiremini aurustuda, mis omakorda süvendab põuda, selgitab SEI Tallinna vanemekspert Andreas Hoy.

Et meie tervis, elatusallikad, majanduslik toimetulek ja üldine heaolu põua tõttu üha enam ei kannataks, tuleb liikuda üleilmse kliimaneutraalsuse suunas, aga kasvatada ka riikide vastupanuvõimet muutuvatele ilmaoludele. See hõlmab praeguse olukorra põhjalikku kaardistamist ja ülevaatust. Kuidas teha seda Eesti veemajanduses, kirjutas meie vanemekspert Tiia Pedusaar. Loe tema arvamusartiklit.

Lugu on pärit SEI Tallinn kodulehelt.

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta