Komisjon toob oma värskes aruandes välja liikmesriigid, kus võivad jääda saavutamata 2025. aasta eesmärgid olme- ja kõigi pakendijäätmete korduskasutamiseks ettevalmistamise ja ringlussevõtu kohta ning 2035. aasta eesmärk prügilasse ladestamise kohta

Kui üheksa liikmesriiki (Austria, Belgia, Itaalia, Luksemburg, Madalmaad, Saksamaa, Sloveenia, Taani ja Tšehhi) on 2025. aasta eesmärkide saavutamisel graafikus, siis 18 liikmesriigil võivad üks või mitu 2025. aasta eesmärki jääda saavutamata. Eestil, Hispaanial, Iirimaal, Lätil, Soomel, Portugalil, Prantsusmaal ja Rootsil võib jääda saavutamata olmejäätmete eesmärk. Bulgaarial, Horvaatial, Küprosel, Kreekal, Leedul, Maltal, Poolal, Rumeenial, Slovakkial ja Ungaril võivad jääda täitmata nii olmejäätmetega kui ka üldised pakendijäätmetega seotud eesmärgid. Mõnes riigis ladestatakse endiselt enamik olmejäätmeid prügilasse ja need riigid ei suuda tõenäoliselt saavutada ka 2035. aastaks seatud prügilasse ladestamise eesmärki. Komisjon esitab neile liikmesriikidele soovitused, millega kaasneb pidev rahaline toetus ja tehniline tugi.

 

Jäätmeteke suureneb

 

Eurooplased tekitavad iga inimese kohta aastas keskmiselt 530 kg olmejäätmeid, st kodumajapidamiste jäätmeid ja sarnaseid ettevõtetes tekkivaid jäätmeid. Kuigi olmejäätmeid võetakse üha enam ringlusse ja ladestatakse prügilasse üha vähem, on need endiselt käitlemiseks üks keerulisimaid jäätmevooge. ELis võetakse umbes 50% olmejäätmetest ringlusse või kompostitakse ja 23% ladestatakse prügilatesse. Ka pakendijäätmeid tekib üha rohkem. Aastatel 2013–2020 kasvas tekkinud pakendijäätmete kogus kogu ELis 15%, ulatudes peaaegu 80 miljoni tonnini. Praegu võetakse umbes 64% pakendijäätmetest ringlusse, kuigi see osakaal on materjaliti erinev. Ringlusse võetakse rohkem kui 75% paberi-, kartongi- ja metallpakenditest, kuid vähem kui 40% plastist, mis on probleemiks enamikus ELi riikidest, kellest paljudel võib jääda saavutamata plastpakendijäätmete ringlussevõtu eesmärk.

 

Suured erinevused liikmesriikide vahel

 

Aruande kohaselt on jäätmekäitlustulemused ELis väga erinevad. Mõnes riigis tuleb ELi õigusaktides kokku lepitud eesmärkide saavutamiseks veel palju ära teha ja vaja on rohkem reforme, eeskätt selleks, et tagada olmejäätmetest kolmandiku moodustavate biojäätmete töötlemine ja jäätmete liigiti kogumine, mis on ringlussevõtu eeltingimus, ning parandada andmete kvaliteeti. Enamikus ELi riikides on siiski käsil või kavandatud jäätmereformid ringlussevõtumäära parandamiseks, millest mõned peaksid juba lähiaastatel tulemusi andma.

 

ELi soovitused ja tugi

 

Komisjon esitas soovitused neile 18 liikmesriigile, kus peamised 2025. aasta ringlussevõtueesmärgid võivad jääda saavutamata. Soovitatakse mitmesuguseid meetmeid: ringlussevõtuks sobimatute jäätmete tekke vähendamine, korduskasutamise ja jäätmete liigiti kogumise suurendamine, jäätmetöötluses sortimis- ja ringlussevõtusuutlikkuse suurendamine, juhtimise parandamine, majanduslike vahendite väljatöötamine ning teadlikkuse suurendamine.

 

Taustteave

 

Komisjon hindas aruandes tõenäosust, et liikmesriigid saavutavad 2025. aasta ringlussevõtueesmärgid, mis on seatud jäätmete raamdirektiivis ning pakendite ja pakendijäätmete direktiivis: võtta ringlusse ja valmistada korduskasutamiseks ette 55% olmejäätmetest, võtta ringlusse 65 % pakendijäätmetest ja materjalipõhiste pakendijäätmete puhul võtta ringlusse 75% paberi- ja kartongi-, 70% klaasi-, 70% raudmetallpakendi-, 50% alumiiniumi- ning 50% plasti- ja 25% puidujäätmetest.

Aruanne sisaldab ka esialgset hinnangut eesmärgi kohta vähendada 2035. aastaks olmejäätmete prügilasse ladestamist alla 10%ni tekkinud olmejäätmete üldkogusest.

Lisaks pakendijäätmetele on biojäätmete käitlus üks ringlussevõtu põhitakistajaid, kuigi biojäätmete liigiti kogumise kohustus kehtib alates 1. jaanuarist 2024.

Sarnased artiklid