Euroopa Komisjon tegi suvel ettepaneku, et Euroopa Liit võiks taganeda energiaharta lepingust. Tegemist on 1990ndatel jõustunud energiaalase kaubandus- ja investeerimislepinguga, mille olulisim omadus on kaitsta fossiilkütustesse tehtud investeeringuid keskkonnahoidlike poliitikameetmete mõjude eest. Leping ei ole aga enam kooskõlas ei Euroopa roheleppega kui ka Euroopa Liidu õigusega laiemalt ning pingutused lepingu kaasajastamiseks pole tulemusi andnud.

Energiaharta leping võimaldab algatada kulukaid vaidluseid riikide vastu rahvusvahelistes vahekohtutes ja on võimaldanud nõuda edukalt riikide käest ka keskkonnameetmete tõttu saamata jäänud kasumi hüvitamist. Nii pidi näiteks Itaalia maksma Ühendkuningriikide energiaettevõttele Rockhopper ligi 250 miljonit eurot, kuna lõpetas rannikuäärsesse merre nafta puurimise lubade väljastamise. Lepingus sisaldub veel nn loojanguklausel, mille järgi kohalduvad juba tehtud investeeringutele lepingu sätted veel 20 aasta jooksul pärast lepingust väljaastumist. Selle mõju on aga võimalik vältida, kui kõik Euroopa Liidu liikmesriigid taganevad lepingust üheaegselt ning sõlmivad sätte tõlgendamise kohta eraldi kokkuleppe.

Prantsusmaa, Saksamaa, Poola, Holland, Hispaania ja Itaalia on juba varem teatanud leppest taganemisest. Augusti lõpuni kogus Kliimaministeerium sisendit Vabariigi Valitsuse seisukoha jaoks komisjoni ettepaneku suhtes. Eesti Keskkonnaühenduste Koda (EKO) andis teada, et tervitab ettepanekut, kuna leping on selgelt vastuolus ELi kliimaalaste kohustustega.

Euroopa komisjoni ettepanek

CAN Europe policy briefing on the Energy Charter Treaty

Eesti Keskkonnaühenduste Koja seisukoht komisjoni ettepaneku suhtes

Energiaharta leping (Riigi Teataja)

Lugu on pärit Keskkonnaõiguse keskuse uudiskirjast. 

Sarnased artiklid