Roheliste erakond avalikustas Riigikogu valimiste kandidaadid (34)
19. jaanuar 2019

Roheliste erakond kutsus kõiki huvilisi kokku Piip ja Tuut mängumajja. Teatraalses keskkonnas esitleti erakonna peamisi valimislubadusi ja tähtsamaid kandidaate. Üllatusena tuli Anu Saagimi liitumine Roheliste erakonnaga. Kandvatest lubadustest esitas Aleksander Laane suuna võtmist 32-tunnilisele töönädalale. Esitluse lõpus tulid kohale inimesed loomakostüümides ja Tõnu Trubetsky, kes ka Roheliste nimekirjas Nõmme ja Mustamäe piirkonnas kandideerimas on.

Liginull näituse avamine 10. jaanuaril (28)
12. jaanuar 2019

Seekordne Eesti Arhitektide Liidu kuraatornäitus pakub ühe võimaliku vaate küsimusele, kas ja kuidas peaks arhitektuur reageerima ärevatele teadetele meie koduplaneedi ülekuumenemisest.

„Näituse peamiseks ajendiks on 1. jaanuarist 2020 kehtima hakkavad hoonete liginullenergianõuded, mille eesmärgiks on vähendada oluliselt Eesti hoonete kasvuhoonegaasiheitmeid ja seeläbi anda omapoolne panus katastroofiliste kliimamuutuste ärahoidmisse,“ selgitas näituse üks kuraatoritest, arhitekt Mihkel Tüür. „Uute regulatsioonide mõõtkavaks on üks hoone ja ajaskaalaks 30-50 aastat. Kuraatornäitus võtab laiema vaatenurga, küsides, kas iga lähenemine, mis ei vaatle probleemi kogu planeedi mõõtkavas, holistlikult ja vähemalt 100-aastases perspektiivis, pole paratamatult läbikukkumisele määratud.“

„Olgugi et tegemist on arhitektuurinäitusega, ei ole selle huvikeskmes ainult ruum kui vorm. Näitust ette valmistades sai meile selgeks, et uued olud ei pruugi tulevaste hoonete vormi eriti mõjutada. Oluliselt enam muutuvad ilmselt hoiakud ja mõtteviisid, millega hooneid edaspidi kavandatakse. Sestap on näitus vormilise asemel ennekõike sisuline, fookusega ruumil kui sisul,“ selgitas kuraator Eik Hermann.

Muuhulgas pakub näitus vastuseid küsimustele: mida tähendaks maailmale ja Eestile, kui kliima soojeneks 2100. aastaks kuni +4 °C? Kuidas on soojenemine seotud kasvuhoonegaasidega? Kui palju peaksid kasvuhoonegaaside heitmed vähenema, et tagada elamisväärne planeet ka tulevastele põlvedele? Kas näiteks 1 tonn CO2-ekvivalenti on palju või vähe, mitu kilomeetrit autosõitu see tähendab või mitu tonni tsementi sellega toota saab?

Samuti uuritakse, miks on eestlase ökoloogiline jalajälg tervelt kolm korda suurem kui lätlasel ja rootslasel? Milline on Eesti hoonesektori panus kasvuhoonegaaside heitmesse? Kuidas see panus hoonesektori erinevate osade vahel jaotub ja millised on trendid? Mida Eestis praegu tehakse, et jalajälge vähendada, kas sellest piisab ja mida teha, et meie jalajälg ka päriselt vähenema hakkaks?

Näitus on kõigile ruumi- ja keskkonnahuvilistele avatud Disaini- ja Arhitektuurigaleriis (Pärnu mnt 6, Tallinn) E-L kell 10-18 kuni 2. veebruarini. Näituse külastamine on tasuta.

Loomaaia jõulud (31)
29. detsember 2018

Peagi saabuvat aastavahetust tähistades tasub meeles pidada, et enamik loomi pelgavad pauke väga. See võib neis tekitada enesevigastamist põgenemise käigus, südamerabandust krampe ja enesekaitseks argressiivsust. Ka loomaaiaasukad oleksid üliõnnelikud, kui loomaaia läheduses uusaastasaluuti ei lastaks. Hoiame ilutulestiku linnaväljakute jaoks ja jätame metsad pauguvabaks.

Reet Ausi taaskasutusmood Stockmannis (36)
11. detsember 2018

Tekstiiliprügi on kasvav probleem kogu maailmas, samuti Eestis. Kiirmood on kaasa toonud madalad hinnad ja sageli madala toote kvaliteedi, kuid samal ajal on kasvanud inimeste sissetulekud: riideid ostetakse rohkem, kantakse vähem ning asjad kuluvad kiiresti. Maailmas saadetakse igas sekundis prügimäele üks rekatäis riideid. “EL-is kogutakse vaid 25% kasutatud riietest korduvkasutuseks või materjalina ümbertöötlemiseks, ülejäänu lõpetab oma elu prügimägedel või põletites,” selgitab Uuskasutuskeskuse volinike kogu liige ja ringmajanduse nõustaja Kerli Kant Hvass.

“Jätkusuutliku disainerina olen aastaid vaadelnud ülejääki toormaterjalina ja otsinud erinevaid lahendusi loodud materjali võimalikult pikalt ringluses hoidmiseks,” ütleb disainer Reet Aus. Tema sõnul on koostöö pikaajalise arenduse tulemus, kus tarbimisjärgse materjali ringlusse toomisel astutakse üheskoos järgmine samm. “Oleme leidnud koostööpartnerid, kellega koos kogume, töötleme ümber ja toome teadliku tarbijani kollektsiooni, mis sisaldab ka Eestis kogutud vanu rõivaid,” ütleb Aus ja lisab, et ringdisaini idee juurutamiseks sünnib Uuskasutuskeskuse ja Stockmanni abiga kokku kogutud teksadest valmistatud lõngast kollektsioonile ka kõrvalliin.

Uuskasutuskeskuse sõnul tuleb rääkida keskkonnast ja ringmajandusest moe kontekstis, sest moe tarbimine on aastatega suurenenud ja see on kaasa toonud kasvava tekstiiliprügi probleemi. Muutusi on vaja nii tarbija, ettevõtete kui poliitilisel tasandil. „Tänane globaalne rõiva- ja tekstiilitööstus on väga ressursimahukas ja reostab keskkonda,“ ütleb Kerli Kant Hvass. Tema sõnul põhineb suur osa moest täna põhimõttel: võtame toormaterjali, toodame sellest rõiva, kanname seda ja siis viskame minema, kuid esimesi samme tasuks teha ringmajanduse suunas, kus tooted disainitakse kauakestvateks ning nende eluea lõpus saab need suunata materjali ümbertöötlusse ja seda võimalikult ressursisäästlikult. „Uuskasutuse üheks eesmärgiks on suunata inimeste kappidesse seisma jäänud asjad korduskasutusse läbi meie kauplustevõrgu (reuse), või materjali ümbertöötlusesse läbi koostöö partnerite (recycling). Täna puudub Eestis võimekus suures koguses ja erineva koostisega tekstiilimaterjalide ümbertöötlemiseks ja seetõttu teeme koostööd rahvusvaheliste partneritega, aga tulevikus näeme, et Eestis võiks selline võimekus olla endal tuginedes meie traditsioonidele ja positsioonile tarneahelas,“ selgitab Hvass.

„Meil on hea meel ühendada jõud Reet Ausi ja Uuskasutuskeskusega, et teha keskkonda hoidvasse elustiili panustamine senisest veelgi lihtsamaks,“ ütleb Stockmanni Tallinna kaubamaja direktor Marge Türner. „Keskkonnasäästlik ning vastutustundlik tarbimine on Stockmanni jaoks oluline väärtus. Kasutatud teksariiete kogumine, nende taaskasutusse ja ümbertöötlusesse suunamine, mille tulemusena need reaalsete rõivastena tagasi poodi jõuavad, on kahtlemata jõuline panus vastutustundliku ostukogemuse pakkumiseks,“ selgitab Türner.

Kõigi abiga valmib koostöös Stockmann + Reet Aus + Uuskasutuskeskus kasutatud teksariidest uus kudumite kollektsioon. Vastutustundliku moe sünnile saab anda panust, tuues oma seisma jäänud teksariided Stockmanni 4. korruse Uuskasutuskeskuse kasti.

Professionaalsed kunstnikud jagavad inspireerivaid kingiideid (17)
07. detsember 2018

Tutvu valikuga kunstisündmusel esitletavatest ja müüdavatest teostest siin.

„Elukutselised kunstnikud ja disainerid tutvustavad ARSi ajaloolises keraamikatöökojas ja projektiruumis maale, graafikat, keraamikat, sisustustekstiile, rõivaid, aksessuaare, ehteid ja palju muud, mis lahendab kindlasti jõulueelsel ajal nii mõnegi kingimure. Kvaliteetne kunst on ilus ja mõttega tehtud kingitus, mille väärtus ajas kasvab,“ kinnitas projekti Avatud ARS juht Ruth-Helene Melioranski.

Tema sõnul tasub ARSi külastada ka seetõttu, et laupäeval avaneb huvilistele viimane võimalus näha ARSi maja ajaloolisi keraamikaahjusid, mis saavad algaval aastal moodsa näo.

„Nimelt rajatakse ARSi majja EASi toel kaasaegne projektiruum ning täna Eestis puuduva gaasipõletusega keraamikakeskus, samuti keskne kunsti promotsiooni- ja koolituskeskus,“ sõnas Melioranski.

Aadressil Pärnu mnt 154 kell 11-18 toimuval hüpikmüügil osalevad järgmised kunstnikud ja disainerid: FRONT, graafika.ee, Tamma Design, Kelli Valk, Emma-Elfriide, Marit Leevik/Ruum ja Keraamika, Kristiina Laurits, Kersti Karu, Liisa Kruusmägi, Merike Hallik, Helgi-Maret Olvet, Maria Tamm, Maarja Mäemets, Ave Taavet, Elna Kaasik, Helle Videvik, Ene Raud, Maria-Kristiina Ulas, Anneli Filipov, Margit Terasmees, Raili Keiv, Robin Nõgisto, Kristina Puz, Urmas Puhkan/Asuurkeraamika, Anne Türn, Aino Jakobi, Piret Rohusaar, ARS Portselan, Nukufilmi Lastestuudio, Piret Kuresaar Design, Ingrid Allik, Heleliis Hõim – aga samuti EKA ehte-ja sepakunsti osakonna tudengid, Kuressaare Ametikooli nahkkäsitöö eriala õpilased, õpilasfirma Cukkur ning mitmed teised.

ARS kunstilinnakus tegutsevad kunstnikud tutvustavad laupäevasel hüpikmüügil oma tegevust ka erinevatele vanuserühmadele mõeldud töötubades, kus on võimalik kunstnike juhendamisel valmistada ise loomingulisi kingitusi lähenevateks pühadeks.

Liisa Kruusmägi õpetab lustaka jõulukaardi tegemist, Ubunoiri graafikakojas saab aga jõulukaarte teha linoollõikes; Liisi Eelmaa tutvustab paberi marmoreeringu võimalusi ja Tamma Design õpetab meisterdama Joti Knot käevõru. Kodus kunsti tegemiseks ja meisterdamiseks vajaminevaid vahendeid saab kaasa osta ARSi hoovis asuvast Skizze kunstitarvete poest.

ARS on Eestis ja laiemaltki tuntud kvaliteetse tarbekunsti kaubamärgina aastast 1975. Täna on ARS Kunstnike Liidu eestvedamisel kujunenud kunstilinnakuks, kus tegutseb üle 90 kunstniku, disaineri ja loovettevõtte. ARS Kunstilinnak ühendab innovatsiooni ja ajaloo, kaasaegsed praktikad ja tehnoloogia ning eesti professionaalse kunsti traditsioonilised meistrioskused.

ARSi hüpikmüük toimub projekti Avatud ARS 2 raames ning seda kaasrahastab EAS Euroopa Regionaalfondi vahenditest.

Lisainfo hüpikmüügil osalevate kunstnike ja nende teoste ning töötubade kohta leiab hüpikmüügi Facebooki ürituse lehelt.

Marss karusnahavaba Eesti nimel (23)
26. november 2018

Varjupaikadesse ja teistesse loomi abistavatesse ühingutesse jõuab igal aastal tuhandeid hüljatuid ja vigastatud lemmikloomi. Loomatööstustes kannatavad miljonid loomad. Karusloomafarmides veedavad rebased ja mingid terve elu puurides, neid tapetakse tagurliku moe nimel erakordselt julmal viisil.

Loomad ei saa ennast kaitsta ja oma vabaduse eest seista! Loomadel on vaja nende heaolust hoolivate inimeste tuge.Pöörame üheskoos seadusandjate tähelepanu ühiskonna kaasaegsetele väärtustele ja toetame positiivseid muudatusi loomakaitses.

Rongkäik algas Viru väravate juurest, selles osales umbes 300 inimest, ja ka mõned koerad. Läbi vanalinna suunduti Riigikogu hoone esisele väljakule, kus kuulati kõnesid nii poliitikutelt kui ka loomakaitsjatelt. Tuju aitas ülal hoida rongkäigul osalenud trummirühm.

Riigikogus on menetluses Barbi Pilvre poolt algatatud eelnõu karusnahafarmide keelustamiseks Eestis. MTÜ Loomuse poolt korraldatud rongkäik on tõhus toetus sellele eelnõule.

Kakupäev Tallinna Loomaaias (9)
12. november 2018

Keskkonnahariduskeskuse saalis rääkis loodusfotograaf Remo Savisaar põnevaid lugusid ja näitas pilte, mis on tema kakukollektsiooni kogunenud 13 aasta jooksul. Iga pildi kohta rääkis ta eelnevast tööst, kuidas sellise tulemuseni jõudis.

Remol on õnnestunud Eestis näha ja ka pildile saada haruldane habekakk. Veel jagas ta õpetussõnu, kus ja millal võib ise looduses kakulisi kohata.

Vaimupuu fotokonkurss 2018 – Minu Eesti (41)
12. november 2018

7. Novembril kogunes hulk ajakirja Vaimupuu sõpru Tallinnasse Sakala keskusse, et kokku saada iga-aastasel peol. Ühtlasi tähistati fotokonkursi "Minu Eesti" lõpetamist. Kohale tulnute seast leiame nii sotsiaalministri Kaia Iva kui ka paljude lemmiklauljad Karl Madise ja Lepatriinu, kes oma etteastetega meelt lahutada aitasid. Söödi sööki ja hulgaliselt emotsioone pakkus vastvärske Vaimupuu 2019 a. kalendes, kus parimad fotod ka näha on. Parimatele jagati auhinnad ja kindlasti saadakse ka järgmisel aastal kokku.

Taimetoidumess 2018 (39)
04. november 2018

Täna, 3. novembril ja homme, 4. novembril on Kultuurikatla kõik sopid haaratud Taimetoidumessi melust.

Lisaks ravapärasele ja tavatule toidupoolisele saab homme vaadata Siim Maateni "Mitteinimese lavastust, osaleda töötubades, kuulata loenguid ja lõputult taimetoitu ja jooki. Sissepääs on 3 € ja kiireimad 100 kohaletulijat saavad endile kinkekoti.

Tallinna Loomaaias peeti kõrvitsapidu (18)
28. oktoober 2018

Laupäeval said Tallinna Loomaaia asukad maiustada kõrvitsatega, mida kogunes kokku 20 tonni ulatuses. Loomaaia asukatele jätkus tegevust terveks päevaks. Kõrvitsaid võib loomaaeda saata ka edaspidi, kuna kõrvitsad säilivad kaua ja see rikastab paljude loomade toidulauda. Bioneeri poolt käis loomaaias toimuvat jäädvustamas Pille Lipp.