Eesti Ornitoloogiaühingu ja Eesti Keskkonnaühenduste Koja tellimusel valmis Keskkonnaõiguse Keskuse analüüs, millest selgub, et Eestis kehtiv õiguslik regulatsioon ei ole piisav, et tagada veelindude jaht lähtudes avalikest huvidest, säästvalt, ökoloogiliselt tasakaalustatult ning jätkusuutlikult. 6. detsembril toimus kohtumine Riigikogu keskkonnakomisjoni ja huvigruppidega, kus tutvustati analüüsi tulemusi ja arutati võimalikke lahendusi.

  • Bioneeri uudised
  • 10. detsember 2016
  • Ülemine foto: Janek Jõgisaar, Bioneer.ee

Eesti Vabariigi põhiseadus, EL linnudirektiiv ning Aafrika ja Euraasia rändveelindude kaitse kokkulepe  panevad Eesti seadusandjale kohustuse kehtestada reeglid, mis tagaksid veelindude jahi vastavuse avalikele huvidele ning võimaldaksid jahti pidada säästval, ökoloogiliselt tasakaalustatud ja jätkusuutlikul moel.

Olgugi, et riigil on nende kohustuste täitmisel teatav otsustusruum, peab riik sellegipoolest kehtestama reeglid, mis võimaldaksid saada ülevaate kütitavate lindude arvust ning vajadusel nii küttimisviise kui ka kütitavate lindude hulka reguleerida. Praegu Eestis kehtiv regulatsioon neid nõudeid ei arvesta.

Mitmendat hooaega toimuvat mõõdutundetut, ebaeetilist ja kohati ebaseaduslikku jahti soodustavad ka rikkumiste eest kehtestatud ebapiisavad sanktsioonid. Analüüsi üks koostajatest Keskkonnaõiguse Keskuse juht Siim Vahtrus selgitab: "analüüsi tulemusel võib tõepoolest öelda, et kehtiva jahiregulatsiooni suurimaid probleeme Eestis on selle vastuolu avaliku huviga. Täna võivad jahimehed, eriti oma kinnistul jahti pidavad maaomanikud, küttida rohkem linde, kui nad enda tarbeks vajavad. Lindude surmamine vaid jahikirest ajendatuna, hoolimatul viisil ja ebamõistlikult suurel hulgal on lisaks kõrgematele õigusaktidele vastuolus ka jahimeeste endi poolt vastu võetud jahinduse hea tavaga."

Kui siiani on Eestis püütud linnujahiga seotud probleemidele lahendusi leida eelkõige teavitustööga, siis nii Keskkonnaõiguse Keskus kui ka Eesti Ornitoloogiaühing on seisukohal, et sellest jääb väheks. Analüüs pakub välja terve hulga võimalusi linnujahi avalikele huvidele vastavaks muutmiseks, nende hulgas linnujahti reguleeriva seadusandluse ja praktika muutmist nii, et:

  • oleks välistatud veelindude massiline küttimine ühe jahi käigus, mis tähendaks arvulise künnise seadmist, mitu veelindu üks jahimees ühe jahipäeva jooksul küttida tohib;
  • riigile tekiks võimalus reguleerida kütitavate veelindude arvu kogu riigi piires;
  • loale kantud kütitud lindude arv vastaks tegelikkusele ja oleks Keskkonnainspektsiooni poolt lihtsamini kontrollitav.

Pikalt vindunud linnujahi probleemidele lahenduse leidmiseks kohtusid Keskkonnaõiguse Keskus ja Eesti Ornitoloogiaühing sel nädalal Riigikogu keskkonnakomisjonis Eesti Jahimeeste Seltsi, Keskkonnaministeeriumi, Keskkonnaameti, Erametsaliidu, Linnade liidu ja Maaomavalitsuste liidu esindajatega. Eesti Ornitoloogiaühingu linnukaitse programmijuht Veljo Volke avaldas peale osapooltega kohtumist: "Kõik osapooled teadvustavad, et probleem on olemas. Usun, et kõik pingutavad nüüd selliste lahenduste leidmiseks, et järgmine jahihooaeg saaks tulla ebameeldivate uudisteta."  

Analüüs valmis Eesti Ornitoloogiaühingu (EOÜ) ja Eesti Keskkonnaühenduste Koja (EKO) tellimusel ning on kättesaadav nii Keskkonnaõiguse Keskuse kodulehel www.k6k.ee, EOÜ kodulehel www.eoy.ee kui ka EKO kodulehel eko.org.ee.

Analüüsi_aruanne.pdf