Janika Ruusmaa on lõpetanud Tartu Ülikooli 1992.aastal bioloogina, töötanud TÜ zooloogia ja hüdrobioloogia instituudis ning Mart Reiniku Gümnaasiumis. Tartu Keskkonnahariduse Keskuse juhataja alates 2005.aastast. Bioneer uuris Janikalt, mis on keskkonnaharidus.

Millist rolli mängib Teie elus loodus?

Loodus ei ole minu jaoks olnud midagi erilist, ta on loomulik osa minu elukeskkonnast, minu kodust. Ja oma kodust hoolime ning tema eest hoolitseme ju iga päev ja see on nii loomulik, et ei pane ise enam tähelegi.

Aga kui seda loomulikku elukeskkonda jääb järjest vähemaks, siis ma tunnen ennast ahistatuna ja saan aru, et selles keskkonnas tegutsevad ka teistsugused inimesed, kes ei pea loodust mitte oma elukeskkonnaks, vaid äriprojektiks või hoopis ohtlikuks ja tülikaks takistuseks.

Kuidas te keskkonnateemad enda jaoks avastasite?

Ma usun, et põhiväärtused ja suhtumised saame me kaasa lapsepõlvest, sealhulgas ka oskuse vaadata, märgata ja hoolida. See, milline on olnud meie lapsepõlv, mõjutab väga palju meie elu täiskasvanuna. Mina veetsin oma lapsepõlvesuved vanaema juures Soovere talus, praeguse Pokumaa külje all ja sealt pärineb ka minu suhtumine loodusesse kui keskkonda, millest sõltub meie elu. Ma ei ole pidanud keskkonnateemasid enda jaoks avastama, ma olen neid kogu aeg enda ümber näinud ja endas kandnud. Olen näinud ja märganud inimese ja keskkonna muutumist ning uute probleemide tekkimist.

Nüüd olete seotud Tartu Keskkonnahariduse Keskusega. Millega keskus tegeleb?

Keskuse eesmärk on inimesi harida looduse- ja keskkonnateemadel, näidata ja selgitada, kuidas meie käitumine mõjutab looduse tasakaalu ning suunata inimesi tegema oma elus keskkonnahoidlikke ja vastutustundlikke valikuid; juhatada lapsi looduse juurde ning säilitada ja edasi viia järjepidevust looduse tundmise vallas.

Keskust on vaja selleks, et ei kaoks linnalaste side loodusega, kui neil enam ei ole vanavanemaid, kelle juures maal oma suved veeta ning sealt loomulikul ja praktilisel teel loodusteadmisi hankida. Ja keskust on vaja selleks, et inimestel oleks koht, kust saada teadmisi ja küsida küsimusi erinevatel keskkonnateemadel. Keskusesse võib tulla ja me aitame leida neile küsimustele vastuseid. Aga ka selleks, et osata küsida, on vaja teadmisi. Neile, kes on alles avastamas looduse võlusid või inimese ja keskkonna vahelisi suhteid, neile näitame filme, korraldame loodusõhtuid ja väljasõite, mis loodetavasti tekitavad inimestes küsimusi. Küsimusi selle kohta, kuidas oleks õige ja mida mina saaksin looduse heaks ära teha, aga ka selle kohta, millest sõltub meie tervis ja kuidas meie igapäevane toit mõjutab looduse tasakaalu.

Mis on keskkonnaharidus?

Loodusharidus on osa meie esivanemate kultuurist, mis paraku kipub täna väga ununema. See, kuidas me suhtume loodusesse ja kuidas me seal käitume, näitab otseselt meie kultuursust või kultuuritust. Me võime täna pidada suuri laulupidusid ja arvata, et küll me oleme kultuurne rahvas, kuid senikaua, kuni meie metsade alla veetakse uusi prügihunnikuid, on meil tegelikult kultuurse rahvani veel pikk samm astuda.

Looduse tundmine on aluseks meie suhtumisele ja käitumisele looduses ning keskkonnaharidusele laiemalt. Keskkonnateadlik inimene oskab seada oma igapäevaelu nõnda, et võimalikult vähe kahjustada loodust ja selle tasakaalu nii meie kodukohas kui ka kogu Maal.

Kas keskkonnaharidus on pigem inimese enda mure, kooli ülesanne, hobitegevus või eluliselt oluline osa meie elust?

Keskkonnateadlik käitumine peaks olema inimese sisemine vajadus, kui ta mõistab, et teisiti käitudes elab ta oma laste või teiste inimeste arvel. Et selline vajadus tekiks, peab olema piisavalt teadmisi, mida inimlaps saab esmalt oma vanematelt, siis lasteaiast, koolist, kõikide ameti- ja kõrgkoolideni välja. Keskkonnasõbralik ellusuhtumine peaks olema kogu ühiskonna positiivne hoiak ja ülesanne seda hoiakut kasvatada lasub meil kõigil.

Keskkonnaharidusega tegelemine võib aeg-ajalt olla vägagi keeruline töö. Mis Teid inspireerib? Mis Teid jätkama innustab?

Mina ju ise otseselt ei õpeta, vaid püüan luua inspireeriva keskkonna oma inimestele sellega tegelemiseks, püüan hoida nende entusiasmi ja innustada neid uutele väljakutsetele keskkonnahariduse vallas. Hangime üheskoos uusi teadmisi, mõtleme mõtteid ning jagame neid teistega. Tulemuseks ongi meie keskuse näitused ja loengusarjad, filmiõhtud ja keskkonnabussi põnevad ja harivad reisid, uued koolitusprogrammid ning laste huviringide mitmekesine tegevus. Usun naiivselt, et ma suudan midagi muuta. Ja kui mina suudan, siis suudab ju igaüks.

Mind innustavad inimesed. Kui ma leian inimesi, kellel on ühised väärtushinnangud, kelles on usk ja soov maailma paremaks muuta ning kes julgevad unistada, siis selliste inimestega võib mägesid paigast liigutada. Tänu sellistele inimestele ongi maailm juba parem paik.

Eestil seisavad ees suured muutused. Milliseid muutuseid Teie ootate ja loodate?

Suurte muutuste ees seisab terve maailm. Loodus on meie ainuke jätkusuutlik elukeskkond ning me peame hakkama sellega arvestama, kui tahame, et ka meie järeltulijad võiksid siin elada. Mida me selleks praegu teha saame? Selleks, et mõista, kuidas me peaksime edasi elama, peame teadma, kuidas meie tänane tegevus mõjutab looduskeskkonda. Ja mitte ainult Eesti merd ja rabasid, vaid ka Brasiilia vihmametsi ning Gröönimaa jäävälju. Me peame veel väga palju uurima ja õppima ning loodusressurssidega pigem ettevaatlikult ümber käima, kui et neid tänase kasu nimel arutult hävitama.

Kui sa ei tea, kelle poolt olla, siis ole looduse poolt.

Tartu Keskkonnahariduse Keskus on asutatud 2002. aastal eesmärgiga pakkuda inimestele kvaliteetset koolitust, teavet ja huvitegevust looduse, keskkonna ja säästva eluviisi teemadel. Keskuses tegutsevad laste ja noorte huvikool Tartu Loodusmaja, loodus- ja keskkonnainfot edastav keskkonnainfopunkt ning täiskasvanute koolituskeskus. Eraldi tegeletakse üldhariduskoolidele suunatud õppekava täiendavate loodusprogrammidega.

Intervjuu on tehtud Terve Elu kalender 2010 jaoks.

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta